Üsna keeruline on tänapäeval kohata mõnda hobiharrastajat või ekstreemsportlast, kelle varustusse ei kuuluks üks korralik seikluskaamera.

Populaarsusest on kerge aru saada, sest kes meist sooviks rattasõidule või langevarjuhüppele kaasa vedada koblakat ja suurt peegelkaamerat? Mõne tootja, näiteks GoPro puhul, on firma nimi muutunud juba seikluskaamera enda definitsiooniga sünonüümseks.

Sellegipoolest leidub veel sadu erinevaid ja häid kaameraid, mille seast on õige valimine üsna raske tegu. Vähetuntud nimi ei tähenda alati ju ka kehvemat kvaliteeti, arvestades, et tehnilised parameetrid ja kasutatav tarkvara on piisavalt head. Mida seikluskaamera valikul ikkagi arvesse võtta tasuks?

Suuremad näitajad tähendavad sageli ka paremat kaamerat

Resolutsioon paneb pikslites paika, kui suure hulga detaile kaamera suudab kinni püüda. Tänapäeval on enamik seikluskaameraid vähemalt 1080p Full HD resolutsiooniga ning paljud juba 4K astmesse tõstetud. Kõrge resolutsioon ei ole aga ainus tähtis video üldkvaliteedile kaasa aitav asjaolu.

Päevakorras on veel vaatenurk ehk field of view ning kaadrisagedus ehk FPS. Vaatenurk näitab kui laialt sinu kaamera “näeb” ning mida laiem nurk, seda muljetavaldavama perspektiivi üles filmida või pildistada saab. Kallimad kaamerad lubavad vaatenurka vastavalt oludele korrigeerida, andes kasutajale võimaluse valida mitmete eelsätete vahel.

Jälgima peaks veel kaamerastabilisaatori olemasolu, eriti kui plaan on filmida “raputavates oludes” kaadreid.

Kaadrisagedus näitab mitu kaadrit kaamera ühte sekundisse mahutada suudab. Kõige levinumad on 30 fps standardiga seadmed, ent kõige krõbedama ning ka aegluupi tõmmatava materjali nimel tasub sihtida võimalikult kõrge sagedusega seadet. Tunnustatumad tootjad tänapäeval tavaliselt allapoole 60 fps kaameraid ei müü.

Kinnitused ja korpused on sama tähtsad kui kaamera ise

Kui kaamera enda poolest on kõik lahtrid täidetud, siis uuri kindlasti järgmisena kinnituste ja korpuste olemasolu. Tavaliselt saab seikluskaamerad panna erinevate kinnituste otsa, mis omakorda võivad näiteks kiivrite, klaaside või muu külge kinnituda. Point-of-view tüüpi videote tegemiseks eelistatakse näiteks pearihmasid koos kaamerakinnitusega.

Tuntumad tootjad nagu GoPro pakuvad erinevaid kinnitusi ning süsteeme eri suunitlusega tegevuste jaoks, olgu selleks siis talvesport, surfamine või snorgeldamine. Nende puhul on lai ka korpuste ning kinnituste valik.

Mõned kasutajad soovivad kaameraid rakendada veealustes tingimustes. Siin peaks meelde jääma, et kõik seikluskaamerad veekindlad pole ning mõnele ei pakuta isegi veekindlaid korpuseid. Enne ostmist tuleb seega kindlasti brošüüri uurida.

Viimase sammuna tuleb seikluskaamera alati paika sättida, aga kui see asub raskesti ligipääsetavas kohas, võib soovitud pildi õigsuse kontrollimine peavalu põhjustada. Seetõttu on mõistlik soetada wifi, Bluetoothi või NFC võimekusega kaameraga. Nii saab kaamera ühendada kas vastava seadmega või nutitelefoniga, kuhu kaamera on pildi edastab.

Ära ei tasu unustada ka akut. Enamik seikluskaameraid peavad täistuuridel vastu kaks-kolm tundi ning kui soov on jäädvustada kõige kvaliteetsemat videot, siis võib see aeg veelgi väiksemaks minna.