Andrus Hiiepuu, Elisa juhatuse liige, erakliendiüksuse juht

Teleturg üle maailma on viimastel aastatel pöörase kiirusega muutunud ning voogedastuse osakaal teletarbimises võtnud otsustavalt suuna üles. Sarnaselt muule maailmale tahavad ka Eesti vaatajad üha enam ise otsustada – mida, millal, mitu korda või kui kaua vaadata, mis tähendab omakorda teravat fookust sisule ja ka teleturu toimimise ümbermõtestamist.

Pole mõtet korrata, kui palju aastaid või millistel kümnetel murrangulistel hetkedel on ennustatud televaatamise surma, olgu selleks interneti võidukäik, nutiseadmete masslevik või uue põlvkonna nutitelerite sünd. Kuigi ka täna püsib klassikaline televaatamine paljude eestimaalaste elukorraldustes, siis on märgata selle üha jõudsamat vähenemist ja allaandmist mittelineaarsele teletarbimisele.

Voogedastuse hüppeline kasv

Aasta alguses ületas video voogedastus ehk striimingteenuste kasutajate arv USA-s traditsioonilise kaabeltelevisiooni tellijate arvu. See trend on vaikselt jõudmas ka Euroopasse. Erinevate prognooside kohaselt kasvab järgmise viie aasta jooksul voogedastuse kasutajate arv maailmas hüppeliselt ning juba sel aastal võib oodata ligi 120 miljonit uut liitujat.

Kui vaadata Põhjamaade trende, siis näiteks MediaVision andmetel on piirkonnas striimingliitujate arv kasvanud 10 miljonini. Samamoodi jõudsalt kasvab see Eestis. Ehkki ühtsed ja ametlikud andmed puuduvad, siis Elisa näitel saab öelda, et pooleteist aastaga on striimingteenuste arv sisuliselt 6 korda kasvanud.

Vaatajad kasutavad korraga mitut erinevat teenust

Maailmamastaabis on põhitegijad mõistagi Netflix, Hulu, Amazon Prime, HBO ja peagi hakkab ilmselt olulist turuosa võtma ka Disney ja Apple. Põhjamaades on mõneti üllatuslikult suur turuosa kohalike ettevõtete käes, kelle teenuseid kasutatakse suurte tegijatega võrdselt. Võrdluseks, et kui Euroopas on ligi 71 protsenti turuosast Netflixi käes, siis Põhjamaades on see osakaal 49 protsenti.

Lisaks näiteks on ka siinse turu liidri Netflixi pakutav sisu piirkonniti väga erinev ning Eesti telehuviline ei pruugi enda lemmiksarja või -saadet sealt isegi leida. See on viinud olukorrani, kus tihtipeale kasutavad inimesed korraga mitut voogedastusteenust, et ligipääs lemmiksisule oleks alati olemas. Üldistades näitavad nii Ühendriikide kui ka Euroopa andmed, et vähemalt pooled striimingteenustega liitunutest kasutavat korraga mitut voogedastusplatvormi.

Sisu troonib kasutajamugavuse üle

Kui võiks arvata, et kiire tehnoloogia areng ning üha uute platvormide lisandumine tingib ka võidujooksu kasutajamugavuse ning funktsionaalsuse järele, siis tegelikkuses näitavad uuringud, et sisu valitseb kaugelt vormi üle ning inimesed lähtuvad valikul eelkõige huvipakkuvast sisust.

Selle aasta kevadel PwC poolt läbi viidud uuring näitas, et kasutusmugavus, hind ja sisu on kõige olulisemad näitajad inimeste otsustes kasutada üht või teist platvormi. Huvitav sealjuures on aga, et sisu on tarbijatele isegi sedavõrd tähtis, et seda peetakse lausa kaks korda olulisemaks kui platvormi enda funktsionaalsust.

Võib ütelda, et meelelahutustööstuses on käivitunud teatud sorti ahel, kus vaatajate seas on erinevate voogedastusteenuste järele nõudlus just huvipakkuva ja uue sisu tõttu aina suurem.

Tahan, vaatan „Troonide mängu“ ja seejärel „Üle noatera“

Kuna inimesed kasutavad korraga erinevaid voogedastuspakkujaid, siis jäävadki nad meelsamini ja kauemaks sinna, kus pakutakse kõige enam huvitavat ja eristuvat sisu.

Pigem on oluline, et sisu oleks kvaliteetne ja huvipakkuv. Seda, kuivõrd sarja sisu inimestele tegelikult korda läheb, näitas ilmekalt alles mõne kuu tagune juhtum Ühendriikidest, kus kümned tuhanded inimesed kirjutasid alla petitsioonile, et eemaldada kiiresti kultussarjaks tõusnud „Good Omens“ eetrist. 20 000 kristlase allkirjaga petitsioonis öeldi, et sarja sisu pole Jumalale meelepärane ja paluti sari eetrist eemaldada.

Ka Elisa on sisenenud voogedastuse maailma, mida näitab kiirelt kasvanud Elisa uue voogedastusplatvormi Huubi vaadatavuse kasv. Erinevalt maailma vägevatest – Netflixidest ja Huuludest – keskendume meie Eesti omamaisele toodangule. Praktika näitab, et hoolimata rahvusvahelise sisu atraktiivsusest, vaatab Eesti vaataja endiselt rohkem kui poole oma ajast Eesti oma saateid, filme ja sarjasid.

Juba praegu on Huubis nähtav esimene kodumaine originaalsari „Üle noatera“. Tegemist on ajaloolise dokumentaalfiktsiooniga, kus vaadeldakse olulisi sündmuseid Eesti ajaloost ning luuakse neile alternatiivsed lahenduskäigud. Näiteks, milliseks oleks kujunenud Eesti ajalugu siis, kui narvakad oleksid 1993. aasta Narva referendum ajal hääletanud Venemaaga liitumise poolt? Sügisel valmib Elisal teine kodumaine originaalsari pealkirjaga „Reetur“, mille stsenaarium põhineb tõestisündinud lugudele ja viib vaataja spioonimaailma.

Käes on seriaalide buum

Seega võib ütelda, et kui inimese lemmiksisu on platvormil olemas, siis muu pole enam nii tähtis. See on tõuganud teenusepakkujaid investeerima ka enam ja enam kvaliteetsemasse sisusse, omatoodangusse ning pakkuma seda ka võimalikult paljudesse maailmanurkadesse.

Üle maailma teevad vaieldamatult ilma seriaalid. Populaarsemad neist koguvad näitamise avanädalatel mitmekümneid miljoneid vaatajaid. Põhimõtteliselt võib isegi ütelda, et voogedastusmaailmas võidab enam vaatajaid see, kellel on kõige rohkem ja kõige paremaid sarju. Heaks näiteks sarjade populaarsusest on näiteks Elisa menukas originaalsari „Ivalo“, mille õigused on praeguseks müüdud juba enam kui 20 riiki ja mis on nähtav isegi Hiinas.

Kokkuvõttes võidavad nendest arengutest ikka esmajoones vaatajad. Saadete, filmide ja seriaalide huvipakkuvuse olulisus on loonud juba ka olukorrad, kus hea sisu olemasolul luuaksegi levitamiseks eraldi platvorm. Nii on näiteks tekkinud Disney+, et edastada just omatoodetud sarju ja filme. Seega käib võidujooks ikka parima sisu nimel. Võib aga ka sealjuures eeldada, et aina enam hakkavad erinevad striimingteenused ühilduma ka meie kodudes olevate teleboksidega, muutes endale sobiva sisu leidmise veelgi lihtsamaks.