Harles Tomberg, Elisa e-kanali valdkonna juht

Kuidas teha head ulmefilmi? Tugev sõnum, hea lugu, head näitlejad ja pime maja. Kuidas luua apokalüptilist keskkonda? Inimene gaasimaskiga tühjas ostukeskuses. Lisaks on tõeliselt toimiva loo jaoks vaja veel režissööri piiritut usku oma räägitava loo olulisusse. Antud juhul klappisid kõik osad kokku ja tulemuseks oli tugeva sõnumiga emotsionaalselt väga mõjuv film.

“Pimeduse” lugu tiirleb üsna üheselt jõulise ja kontrolliva Isa karakteri ümber. Lugu hakatakse jutustama kohast, kus Isa hoiab mingil imelikul põhjusel oma tütreid lukustatud uste ja kinni löödud akendega majas, väites, et majast (kodust) väljaminek on tütardele eluohtlik. Samas on kinnisest uksest veel tugevamad piirded õnnestunud isal tekitada oma laste pähe.

Isa tegelaskuju filmis sümboliseerib patriarhaati laiemalt – isa kui (perekonna)pea, kui juht, kes teab mis on õige ja mis on vale ning kaitseb (oma perekonda) väliste ohtude eest. Sellele vastandub vanima tütre iseseisev mõtlemine ning järk-järgult kasvav vabaduseiha. Filmi võiks kokku võtta sõnumiga, et alati on neid, kes soovivad toa pimedana hoida ja alati on õnneks inimesi, kes iga hinna eest soovivad toas tule põlema panna.

Kogu film on nii sisu kui visuaali poolest vägagi nauditav – sümboleid täis emotsionaalne lugu koos ilusa värvi- ja pildikeelega. Kuna filmi tegijad on pärit Itaaliast ning filmi režissöör on olnud muuhulgas tegev moeajakirjanduses, siis on mõistetav nii filmi teemapüstitus kui ka detailideni läbimõeldud stilistika. Film on muide 100% indifilm, Itaalia ametlikult filmitööstuselt tootmiseks raha ei saanud.