Helilooja Mick Pedaja: Muusikal on tugev jõud ja loojatel on suur vastutus, mida me oma muusikaga välja anname

Mick Pedaja (27) meenub paljudele ilmselt saatest “Eesti Laul”. Tänaseks on see noor helilooja andnud välja mitu alternatiiv-indie žanris albumit ja leidnud tee filmi- ja sarjamuusika loomise juurde. Hiljuti “Skandinaavia vaikuse” eest parima helilooja EFTA võitnud Mick räägib inspiratsioonist, eeskujudest ja hetkel käsil olevatest projektidest.

Emotsiooni, pildi ja muusika koostöö

Mick hakkas juba mõnda aega tagasi filme vaadates jälgima, kuidas muusika kulmineerub. “Sain aru, kui palju mõjutab muusika filmis olevat emotsiooni. Kui näiteks kaadril, kus poiss kukub puu otsast alla, on all kurb või rõõmus muusika, muudab see vaataja perspektiivi nii palju, et kas inimene tunneb talle kaasa või hoopis naerab,” sõnas ta.

Tänu sellistele tähelepanekutele ongi Mick filmide ja sarjade taustamuusikat rohkem vaatlema ja kuulama hakanud ning sellest on kasvanud välja tema karjäär filmiheliloojana. “Naudin neid hetki, kus muusika koos pildiga töötab ja annab filmitegija poolt soovitud tunnet edasi. Tavaliselt töötab filmimuusika minu jaoks kõige paremini siis, kui seda otseselt tähele ei panegi, kuna emotsioon teeb pildi ja muusikaga head koostööd,” kirjeldab Mick.

Helilooja sõnul on filmidele ja sarjadele muusika kirjutamine hoopis teistmoodi protsess kui muusika loomine albumile. “Tuleb lähtuda rohkem filmist ja selle sisust ning filmis linastuv emotsioon edasi kanda.”

Esimene projekt, millele Mick taustamuusika kirjutas, oli Elisa originaalsari “Reetur”. Helilooja on oma loominguga rikastanud veel Ergo Kulla filmi “Talve” ja Martti Helde linateost “Skandinaavia vaikus”, mille eest pärjati teda ka selle aasta Parima Filmihelilooja EFTAga.

Hetkel viimistleb Mick peagi esilinastuva draamasarja “Valguses ja varjus” taustamuusikat ja samal ajal loob muusikat täispikale filmile “Soo” ning kirjutab lugusid tuleva aasta kevadel ilmuvale albumile.

Teekond tumedast metal’ist vaikuseni

Ilmselt on iga inimese muusikamaitse elu jooksul päris palju muutunud, nii ka Mickul. Oma teekonda läbi elu ja erinevate žanrite alustas ta tumedast metal-muusikast, aga nüüd kuulab ta vastavalt meeleolule ja keskkonnale väga erinevaid žanre. Mõnikord, eriti pärast pikka tööpäeva peab ta parimaks muusikaks hoopis vaikust.

“Mind kummitavad tihti Fred Jüssi mõtted, et päriselt vaikust ei olegi. Igas vaikuses on mingi heli, olgu see siis pinev toon kuskil kesklinnas jalutades või maja kääksud, oksade ja lehtede sahin öösel maamaja ees istudes jne,“ kirjeldab ta.

Mick toob välja ka selle, et muusika kuulmisel ja kuulamisel on väga suur vahe. Kuulajaid on tema sõnul kahte tüüpi: mõnele meeldib, kui muusika tiksub taustaks ehk midagi oleks lihtsalt kuulda, kuid mõnele meeldib kuulata muusikas erinevaid detaile ning lasta muusikal end kuhugi kanda.

Mickul esineb mõlemat ning tema sõnul on neid kuulamise ning kuulmise liike, kus muusika avaldub, tuhandeid. “Minu viimane eriti sügav kogemus muusika kuulamisega oli mõned päevad peale Hoovuse festivali korraldamist. Jõudes õhtul lõpuks koju, panin klapid pähe ja kuulasin Solomon Grey’lt lugu “Choir To The Wild”. See oli elamus ja jääb kauaks meelde. Rahustas mind täielikult maha. Muusikal on tugev jõud ja meil kui loojatel on suur vastutus, mida me välja anname ning mida me oma muusikaga öelda soovime.“

Sarjamuusika kunst ja Kreekast pärit bouzouki

Filmi- ja sarjamuusika kirjutamisel on noorele heliloojale oluline, et kogu süžee oleks haarav ja detailne.

Mick kiidab draamasarja “Valguses ja varjus” stsenaristi Martin Algust, kelle kirjeldused ja dialoogid on kaasahaaravad, mis teeb osasaamise tegevustikust ning tänu sellele ka emotsiooni loomise lihtsaks. Sarjas kõlavad peamiselt instrumentaalpalad, kus on momente nii lootusrikastest, ärevatest kui ka kummalistest olukordadest. Micku loomingus on kuulda erinevaid instrumente, nagu analoogsüntesaatorid, arvutisse ehitatud instrumendid, vokaal, kitarrid jne.

“Üks lemmikuid instrumente viimasel ajal on Kreekast pärinev bouzouki, mis meenutab kõlaliselt veidi mandoliini. Temas on miski maagiline ühend sees, kuna ostsin tolle pilli oma healt sõbralt.”

Osadesse heliribadesse on Mick põiminud ka mahedat vokaali. “Vokaal on minu jaoks instrument nagu teised pillid. Ma imetlen neid muusikuid, lauljaid, kes oskavad oma häält valitseda, temaga mängida, põnevaid käike vormida ning improviseerida,” kirjeldab ta.

Rõõm pisikestest asjadest ja suured eeskujud

Mick peab enda suurimaks inspiratsiooniks abikaasat, teekaaslast ja parimat sõpra Angeeliat, kes teda senisel teekonnal toetanud on. “Olen tänulik, et elu on andnud võimaluse teha seda, mis mulle väga meeldib, ning ma hindan ja väärtustan seda kõrgelt. Tunnen rõõmu pisikestest asjadest iga päev ning see annabki kokku soovitud suure pildi heaolu, mis igapäevaselt meid kannab,” sõnab helilooja.

Samas mainib ta, et igas perioodis on ka raskeid hetki ning kõik ei ole alati “roosamanna” ja lihtne, nagu võib tunduda. Raskustest läbitulemine aga teeb Micku sõnul veelgi tugevamaks ja kasvatab paremaks inimeseks. “Viimasel ajal olen endale meelde tuletanud, et vanasõna “tark ei torma” kannab ka elu kvaliteedi osas väga suurt rolli. Olen tänulik, et olen ümbritsetud niivõrd andekatest ja toetavatest inimestest nii bändikaaslaste kui heade sõprade kujul nagu Aivar Surva, Angeelia Pedaja, Indrek Mällo, Uku Kübar, manager Thea Zaitsev, helirežissöör Sigfried Kesküla ning valguskunstnik Timo Tali,” kirjeldab ta inspireerivaid inimesi enda elus.

Mick leiab inspiratsiooni ja uusi ideid muusika kirjutamiseks nii kodumaalt kui ka kaugemalt. Näiteks nimetab ta esimesena arvutimängudele taustamuusikat loovat Poola heliloojat ja produtsenti DJ Tomáš Dvořákit, kelle koostöö Hidden Orcherstraga on teda tugevalt mõjutanud. Suurfilmide tegijad nagu Max Richter, Hans Zimmer, Kristjan Järvi ja Pál Simon Fejér on samuti Mickule eeskujuks. “Tunnustust väärivad ka paljud Eesti heliloojad, üks mu viimase aja lemmikuid on Mihkel Zilmer, kes lõi muusika filmile “Tõde ja õigus”. Tema muusika mõjus koos pildiga erinevates kihtides sügavalt ja tekitas koos filmireaga just õige emotsiooni,” sõnab Mick.

Oktoobris esilinastuv “Valguses ja varjus” on Elisa uus kodumaine draamasari, kus hargnevad põnevad saladused, ootamatud keerdkäigud ning südamlikud seigad elust enesest.

Seriaali peaosas on paljudest teatrilavastustest ja mitmetest kodumaistest kinohittidest tuntud näitleja Mirtel Pohla. Tema kõrval löövad sarjas kaasa Indrek Sammul, Epp Eespäev, Saara Nüganen, Karin Rask ja teised Eesti näitlejad. Sarja stsenarist on Martin Algus ning režissöör Ergo Kuld.

See on Elisa poolt kureeritud ja toimetatud blogi, mis tutvustab firma põnevamaid sündmusi, persoone ja tehnoloogiaid.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.