Eesootav aastavahetus on kõigi jaoks aja maha võtmise aeg. Pühadeperiood annab meile võimaluse rahulikult möödunud kuudele tagasi vaadata ja eesootava aasta plaane sõnastada.

Toreda traditsioonina kasutame neid hetki koosolemiseks lähedastega. Olgu selleks siis hubased söömaajad pere– või ka niisama sõprade ringis – õnneks annab kalender paljudele meist tänavu vabu päevi omajagu ning saame pühad mööda saata täpselt nii, nagu endale kõige õigem tundub.

Viimastel aastatel kostub siit-sealt kurtmist, et kõikvõimalikud helendavad ekraanid kipuvad üleüldiselt keskendumist segama ja ei võimalda rahulikult endasse süüvida. Eriti just perekondlikel ja muudel koosolemistel võib rõõmus vestlus soiku jääda või isegi ühe laua taga istudes messengeri kolida.

Et seda ei juhtuks ja ühistest koosviibimistest ikka särtsakat rõõmu sünniks, paneb Elisa telekomivaldkonna juht Mailiis Ploomann kirjad mõned omad mõtted, kuidas nutikatest vidinatest ka aasta viimasel nädalal pigem kasu kui kahju oleks.

Heli maha ja seade eemale

Juhul kui ühe pere mitu põlvkonda tuleb pühade ajal ühe laua taha kokku ja see on nii mõnegi jaoks ehk ainus kord mõnda kaugemat pereliiget näha, siis on tark leppida päris õhtu alguses kokku nutiseadmete kasutamise ühised reeglid.

Näiteks mingist kellast mingi kellani – söögilauas, jõuluvana-päkapikkude külaskäigu ajal – võiks kõigi seadmed olla vaiksele režiimile pandud ilma sõnumite ja pidevate märguanneteta. Ei tasu karta isegi võimalust telefonid ja muud “märguandjad” füüsiliselt ühte korvi või kotti kokku koguda.

Kui soovite õhtule veel põnevust lisada, võib nutivõõristujate meelekindlust ka mänguliselt testida. Esimene, kes oma seadme uuesti kätte võtab, peseb kõigi nõud (kaasa arvatud suured ahjupotid), koristab laua või teeb midagi muud tüütut, ent samas vajalikku.

Keda ja mida pildistada?

Kui kokku saab suguvõsa, keda kohatakse harvemini, siis tasub tänasel Facebooki– ja Instagrami ajastul kohe ka kokku leppida – kellest tohib lõbusaid ja pidulikke jõulupilte oma kontole sotsiaalmeedias postitada ja keda täägida. Ja loomulikult ka selles, kellest pigem mitte. Teiste soove mitte sattuda jagatavale pildile tuleb austada ja viisakas on jälgida, et kogemata selle vastu ei eksitaks.

Nii külas viibides kui loomulikult ka omas kodus tasub alati jälgida ka seda, et pildile ei satuks taustale hinnalised maalid, uusim ja uhkeim kodutehnika või muud väärisesemed. Sest hooletul jagamisel võivad sellised pildid pahatahtlikumale silmale ebameeldivaid mõtteid pähe panna.

Pildista õigesti

Kuigi kaamerad on täna enamikel nutiseadmetel juba väga võimekad, siis paar lihtsat näpunäidet tasub siiski meeles pidada, et pildid hiljem ka toredad vaadata oleks. Põhjalikke mobiiltelefoniga pildistamise õpetusi leiab veebist muidugi kamaluga, aga neist paar kõige olulisemat olgu siinkohal korratud.

Esimeseks puhtus. Pahatihti on telefonikaamera väikesed objektiivid tolmused, rasvased või isegi kriibitud. Vähemalt esimese kahe puhul on säravate piltide valem lihtne – pühi objektiiv puhtaks. Kolmandal juhul – vali pigem õe-venna või muu sugulase telefon.

Teiseks veendu, et vajutad enne pildistamist mobiiliekraanil fookuses olevale inimesele-objektile. Nii aitad telefonil seada paike õige säri ja fookuse ning pildistatav sugulane või kingipakk jääb fotol kenasti teravaks, olemata samas üle- või alavalgustatud.

Kolmandaks – kasuta filtreid, ehkki küll mõõdukalt ja ilma ülemäärase kulla-karrata. Praktiliselt kõigil telefonidel saad lisada filtreid nii enne kui ka pärast pildistamist. Näiteks hämaras tehtud pildi puhul aitab teinekord üleliigset müra leevendada näiteks Soft filter. Või kui värvid kohe täitsa ebaloomulikud tunduvad, kaalu näiteks mõnda must-valget või seepia filtrit, millega fotole õdusust lisada.

Kasuta nutiseadme häid külgesid

Eelnevast kõigest ei tasu aga järeldada, et nutiseadmed ainult tüliks oleks ja neid tohib vaid loetud piltide ülesvõtmiseks kasutada. Ka jõuluõhtul või mõnel muul toredal koosviibimisel leidub meeldivaid ja positiivseid kasutusotstarbeid.

Ennekõike on nad abiks, kui mõni pereliikmetest on füüsiliselt eemal. Olgu siis kusagil mujal Eestis või nagu tänapäeval üsnagi tavaline – mõnes teises riigis või suisa teisel pool maailma. Üle Facebooki, Google Hangoutsi või Skype’i videokõne saad sugulase-sõbra otse üle võrgu peoseltskonnaga “liita”. Ja miks mitte ka lausa peolauda keset melu virtuaalselt istuma panna ja muljetada.

Teiseks – ka kõige sügavamasse metsatallu saad kaasa võtta nutika kõlari, millest näiteks läbi Spotify mõni jõululugude list sumedalt taustamuusikaks mängima panna. Või hoopis linnakorteris YouTube’is kaminavideo üles otsida ja mõnusalt praksuva tulega meeleolu looma jätta. Eriti julged võivad veel õhtu jooksul lasta ka ansamblit Wham! Kuid seda seltskonna hea tuju huvides kindlasti mitte üle korra.

Kokkuvõttes – nutiseadmete kasutamine on meie igapäevaelu loomulik osa, niisamuti nagu on kord aastas saabuvad pühad. Ja nii nagu igas pühadelauas on oma viisakusetikett, peame ka nutietiketi raames koos ja ühiselt kokku leppima, kuidas oma seadmeid kasutame, et ühiselt veedetud aeg kõigile meeldiv ja meeldejääv oleks.

Kaunist ja nutikat pühadeaega kõigile!