Armastus on kange sõna.

Keegi ei ütle abikaasale, et armastab tema valmistatud pannkooke, ükskõik kui maitsvad need poleks. Või autoremondi lukksepale, et on armunud oma Yarise velgedesse, mis sest, et need tõepoolest igal tänavanurgal pilke püüavad.

Aga mõne asjaga on teistmoodi. Mõni asi on südamele sama kallis kui mees või naine, tütar või poeg, isa või ema. Ja meie jaoks on selline asi kino.

Me armastame kino, sest see teeb meist täpselt need inimesed, kelleks terve elu saada oleme unistanud. Kasvõi paariks tunniks, kasvõi ühe kinoskäigu ajaks.

Me siseneme kinno ühtede ning väljume sealt teiste tunnetega. Me laseme end valge kanga maagial tüssata ning muutume osaks tegelikkusest, mida pole olemas, kuid millesse lapsest peale uskuda oleme tahtnud. Me elame kaasa pealtnäha tundmatute inimeste seiklustele, et neis iseennast ära tunda, kõigi nõrkuste ja voorustega.

Kino on ainus koht maailmas, kus on võimalik taas lasteks muutuda, jooksku ekraanil Pixari multikas või Eli Rothi õudusfilm. Ainult kinos oleme valmis uskuma ükskõik mida, rääkigu meiega Tanel Toom või Sofia Coppola. Me unustame iseenese olemasolu ning teeme seda vabatahtlikult. Ja kui elus satub raske hetk olema, on just kino see koht, kus meile meelde tuletatakse, et me pole oma muredega üksi. Ning et ka kõige lootusetumast olukorrast leidub alati väljapääs.

Seda kogemust ei saa internetist daunlõudida. Isegi maailma suurim televiisor jääb tolle illusiooni loomisel hätta. See tunne tekib ainult siis, kui koos sadade inimestega pimendatud ruumis piraka ekraani külge klammerduda ning teisel pool seina valitsevast tegelikkusest lahti lasta. Kui see ei vääri armastust, siis on keeruline öelda, mis väärib.

Just seetõttu oleme CINAMONi uue blogi nimeks pannud „Kinoarmastus”. Me tahame oma tunnetest kõva häälega rääkida. Täpselt nii, nagu armunu soovib oma emotsioone tervele maailmale kuulutada. „Kinoarmastuses” kirjutatakse kõigest, mis kinoskäimise kordumatuks muudab, alates filmiarvustustest ja intervjuudest kuni kogemuslugude ja praktiliste uuendusteni, mida CINAMON oma sõpradele pakub.

„Kinoarmastuse” blogis saavad sõna inimesed, kellest mitmeid Sa juba tead ja mõnedega alles tutvud. Neid kõiki seob kinoga sõna, mida pannkookide või autovelgede kohta keegi ei kasuta, kui, siis ehk vaid kokad ja autofännid. See sõna on armastus.

Head lugemist!

Sinu

CINAMON