Laser

Loe täismahus: Yoko Alender: “Tähelepanu juhtimine ongi meie ainus vabadus.”

Nüüd teab Yoko, et vahel tuleb lihtsalt olla.

Riigikogu liiget Yoko Alendrit tabas sel suvel ränk läbipõlemine. (Vaata täispikka lugu siit!) Mitte mingi tavaline, ah, ma  olen nii väsinud, et ei jaksa midagi teha. Vaid ikka kokkukukkumine, haiglaravi ja kuu aega rahusteid. 

“Esmaspilgul mõtlesin, et suren ära. Ainus mõte oli, et mis lastest saab.”

Kas sa oled terve nüüd?

“Ma ei oska öelda, kas ma olen terve. Ma arvan, et ei ole päris. Ehki teatud mõttes olen tervem kui enne seda kui haigeks jäin.”

Kuid läheme ajas tagasi. Missugune nägi välja su päev kevadel?

“Kalendri asemel oli mul üks A4, kus mul oli terve kuu plaan. Seal oli kirjas, milline linn ja mis üritused. Lisaks veel paralleelsed veel lasteasjad ja muud olulised asjad,” kirjeldab Yoko oma päevi ja lisab: “Lisaks sellele olid meil kahed valimised järjest. Mul ei olnud aega vaadata ühte päeva, vaid ma olin kuu perspektiivis koguaeg. Minu juhtmõte oli see, et ma pean tegema kõiki asju, mis mulle tundub, et ma pean tegema. Kui ma neid ei tee, siis ma ei ole piisav.”

Yoko on tegelenud aastaid joogaga. Tal on isegi joogaõpetaja litsents ja kevadel andis ta tunde. Palju on räägitud sellest, et jooga aitab rahuneda ja olla iseendaga kooskõlas. Aga sellest ei aidanud. 

“Ega keha ei valeta, kui meie meeles toimub mingisugune muutus. See peegeldub ka kehakeemias ja füüsilistes reaktsioonides,” räägib Alender.

Mis sinuga suvel juhtus?

“Põhimõtteliselt selle asja nimi on läbipõlemine. Sellega kaasnesid ka ägedad ärevushood, paanikahäire. Oli ääretult halb olla. Ma minestasin ära lihtsalt. Neid kokkukukkumiseni oli paar korda sellise 10-päevase perioodi jooksul.”

Kas sa sattusid haiglasse?

“Jaa, ma käisin kaks korda EMOs. Füüsiliselt kõik oli minuga korras. Mind uuriti ja puuriti läbi. Nende eesmärk on inimene ellu jätta, ega nemad ärevushäirest ja läbipõlemisest ei rääkinud. Nemad saatsid mu lihtsalt koju. Käitusid väga kenasti ja adekvaatselt, aga õnneks mu perearst aitas mind õigele rajale.” 

Mis ta käskis sul teha?

“Ta määras ravi, nii tavapärases medikamentide mõttes kui ka endaga töö.”

Sulle kirjutati rahusteid?

“Alguses rahusteid. Tegelikult need ei ravi, nad võtavad esialgu sümptomid maha, et keha jõuaks sinna faasi, kus ta saab ise oma tervenemisega tegeleda. Edasi ütles perearst, et enamus tööst tuleb endal ära teha.”

Meditatsioon ei olnud Yokole võõras. Ta arvab, et teda päästiski see, et ta oli harjunud iseendaga tegelema, kuid nüüd tuli see viia järgmisele tasemele. Ta võttis appi teadlikkuse harjutused, mida inglise keeles tuntakse nimetuse all mindfulness, mis eesti keelde tõlgitakse tihti kui teadvelolek. 

“Esimene teadveloleku kogemus, kus kõik su mõtted on distantsil. Mõtted ei sega, keha ei sega, see võib tunduda kui taevas, paradiis,” kirjeldab koolitaja Ville Jehe uudset praktikat.

Lihtne viis teadlikkusest arusaamiseks on kujutada end istuma kiirtee äärde. Möödasõitvad autod on sinu mõtted ja tunded. Sa ei pea midagi muud tegema, lihtsalt istu ja vaata, kuidas need Sinust mööda sõidavad. Tundub lihtne, eksole? Aga harilikult juhtub see, et me tunneme end liiklusest häirituna. Seetõttu tormame me teele ja püüame autosid peatada. Või mõnele isegi järele joosta. Kogu see rahmeldamine väsitab meid ja meie meelt. Teadlikkuse harjutamine suudab meid aga jätta teepervele rahulikult seisma, et lasta mõtetel ja tunnetel mööda veereda. 

Õpetaja Jaanika Peeba on praktiseerinud teadlikkuse harjutusi erinevate laste peal, ka õpiraskustega laste peal. Tulemuseks: keskendumisvõime oluline paranemine.

“Näiteks helide kuulamise harjutus. Kuskil neljandast-viiendast korrast juhtus klassis täielik ime. Ilma, et oleks pidanud harjutust juhendama, toimus klassis täielik vaikus ja igaüks tegeles antud konkreetse ülesande ehk siis helide kuulamisega. Ülesanne ongi hästi lihtne. Kuula kõiki ruumis olevaid helisid. Esialgu tehakse seda 30-sekundit, hiljem minut. Võluvõti ongi see, et mitte ainult kuulata helisid, vaid tuua tähelepanu kõrvalolevatelt tegevustelt sellele konkreetsele helide kuulamise ülesandele,” jutustab Peeba oma praktikast.

“Kui me harjutame kasvõi väikestes asjades nagu nõude pesemise või toolilt püsti tõusmise juures kohal olema, siis tekib ajusse juurde ka neid ühendusi, mis aitavad märgata ja kohal olla. Võib olla see muudab midagi,” on Yoko lootusrikas.

Eestis on tehtud aastal 2011 teadustöö teadlikkuse mõjust inimese tervisele. Selle järgi on inimestel, kes töötavad oma teadlikkusega:

parem tähelepanu
parem emotsiooniregulatsioon
väheneb stress ja läbipõlemise oht
toimub üldine heaolu kasv
parem empaatiavõime
paranenud kontroll elu üle
vähenenud söömishäired ja sõltuvushäired
HIV-haigetel toimus lümfotsüütide kasv
kõrgvererõhu puhul alanes vererõhk
psoriaasihaigetel vähenesid sümptomid 4 korda
epillepsiahaigetel vähenesid hood

Kõlab nagu tõeline imeravim.

“Kuid teadvelolekust tuled välja. Sa kukud tagasi. Selleks, et sellist rahuseisundit igapäevaselt tunda, tuleb kõvasti vaeva näha,” kirjeldab Ville Jehe.

“Teaduslikult on kõige rohkem uurida seda, et mindfulness aitab ennetada tagasilangemist depressiooni. Selle kohta on väga selged tõendid. Teooria selle taga on teadmine, et aju on väga neuroplastiline. Mõttemustrid – mõte, emotsioon, tegevus – kipuvad minema ühe rada, aga on võimalik muuta, on võimalik lisada uusi seoseid ja uusi radasid,” julgustab Yoko käitumismallidest välja tulema.

Näinud, et teadlikkuse praktiseerimine tõepoolest aitab paremini toimida, tundis Yoko endas jõudu teemat laiemale ringilegi tutvustada. Ta alustas sellest, et kutsus Riigikogus kokku teadlikkuse toetusrühma. Briti Parlamendis näiteks tegutseb teadlikkuse rühm juba aastaid ja nad käisid eelmisel kevadel sellest ka Eesti kolleegidele rääkimas. 

“Minu poole pöördusid kolleegid Inglismaalt, kes on selle teemaga pikalt tegutsenud. Eelmisel aastal tegime ühe konverentsi, kus britid tutvustasid, mis nemad teinud on ja siis sel sügisel-talvel alustame esimest kursust Riigikogu liikmetele,” tutvustab Alender tulevikuplaane. 

“Ma arvan, et kõige olulisem on saada uusi kogemusi,” sõnab Riigikogu teadlikkuse toetusrühma liige Marko Mihkelson. 

Sa oled valge leht. Ei ole tegelenud meditatsiooniga?

“Ei ole tegelenud. Olen lugenud erinevaid raamatuid. Otseselt mindfulnessist vähe, aga ma tean, et see on kasvav trend. Ma usun, et väga paljud meist, on nad siis poliitikud või tegelevad muudel aladel, me tunneme seda stressi hommikust õhtuni,” jätkab Mihkelson.

“Tegelik eesmärk võikski olla see, et sügavam rahu seisund võiks olla nii hästi käes, et sa suudad selle integreerida oma igapäevaellu. Mitte joogaklubisse, kus sa teed oma meditatsiooni või misiganes sinu praktika on, vaid tööle. Kõige raskemasse läbirääkimisse, kõige kriitilisemasse olukorda, kõige stressirohkemasse situatsiooni,” võtab Ville Jehe teadveloleku eesmärgi kokku.

Yoko, kas sa täna kujutad ette, et võiksid ilma nende harjutusteta elada?

“Jaa, ilmselt võiksin, aga automaatrežiim on palju ebameeldivam.”

Raskem taluda?

“Jaa, raskem taluda ja lisaks mulle tundub, et on nii palju tähelepanuvõime nõudjaid, et kui me ei hoolitse võime eest seda tähelepanu juhtida, siis me kaotame hästi palju. Täidame end sellise asjaga, mida me ei ole valinud. Tähelepanu juhtimine ongi meie ainus vabadus. See meie ainus vabadus valida, millele me keskendume. Need harjutused aitavad seda teha.“

Marii Karell toob iga nädal vaatajani päevakajalised persoonid ja nutikad teemakäsitlused, mis avavad inimesi ning teemasid üllatavast vaatenurgast.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.