Laser

Minister Kingo hakkab rahva raha eest tehisintellekti ehitama

Loe intervjuud ministriga täismahus!

IT-ministri ettevõtmisi tögatakse uues koomiksis.

Väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo sai kohe ministriameti alguses kuulsaks selle poolest, et ei soovi välismaal käia ega inglise keeles rääkida. Laser näitas esimest korda (vaata saadet siit!), kuidas minister inglise keelt räägib ja mida ta IT-st teab ja arvab.  

Milliseid e-riigi teenuseid te igapäevaselt kasutate? 

“Juhiload näiteks. Mul tulevad teated ilusti, kui on vaja tervisetõendit teha või juhiluba vaja välja vahetada. Elukohateadetega seoses –  kui on vajadus ümber registreerida, et elukohamuutus on olnud. Teine teema on muidugi digilugu, meditsiiniteenused.”

Kohtume omapärasel ajal – eile oli e-maksuamet pool päeva maas. Kas tunnete endal ka vastutust?

“Kindlasti. Kuna see on minu vastutusalas, siis vaieldamatult ma ei saa öelda, et mul mingit vastutust ei ole. Igal juhul vastutus on.”

Kas te helistasite kellelegi? Uurisite, milles asi, kas läheb asi käima?

“Üldjuhul on Maksu- ja tolliametil eraldi osakond, kes tegeleb IT-probleemidega. Otseselt minister ei saa siin midagi teha.”

E-maksuamet on üks paljudest digitaalsetest riigiteenustest, mis kasutavad X-teed omavahel andmete vahetamiseks. Meie jaoks loodud e-riigi lahendusi loodetakse edukalt teistesse riikidesse eksportida. Iga riik peab selleks oma e-riigi süsteemi looma ja kui siis riik X soovib vahetada andmeid riigiga Y, tuleb selleks eraldi süsteem juurde arendada. 

Räägime X-teest. Mis Eesti tegema peaks, et teised riigid saaksid eeskuju võtta? 

“Tegelikult ongi väga paljud riigid eeskuju võtnud, sest see on väga hea lahendus olnud ja idee olnud, mida me väga edukalt müüme igale poole.”

Kas on mingeid näiteid?

“Ma ei julge 100% väita, et tean kõiki, kes on võtnud kasutusele, aga ma tean, kes on väga suurt huvi üles näidanud. Näiteks tean, et Argentiina innovatsiooniminister. Nemad kavatsevad täpselt meile analoogselt seda justiitssüsteemi üles ehitada.”

Hetkel on Eestil toimiv X-tee Soomega ja seeläbi on digiretseptid toimivad nii Eestis kui Soomes. Ka trahvid tulevad kiirelt kohale. Peatselt võtab ka Island X-tee kasutusele.  

IT-minister ei pea kindlasti omama programmeerimisoskusi, aga kui suur innovaatiliste asjade kasutaja te olete? Tõmbate uusi äppe, kuulate Spotify’d?

“Praeguses seisus ei ole mul aega mitte ühegagi neist tegeleda. Kuigi hinges väga ihkaksin. Põhimõtteliselt lähtun ikka praktilisest vajadusest. Olgu ta siis liikluskorraldusäpp, Waze vist oli see, seda ma kasutan. Kindlasti pangaäppe erinevaid. Mis ma oskan veel öelda, ei tulegi kohe praegust pähe. Üldjuhul üsna-üsna aktiivselt.” 

Bolti näiteks?

“Ei. Seda ei ole ma kasutanud.”

Kiired inimesed tellivad kontorisse süüa kas Bolti või Woltiga. 

“Jah, seda ma tean. Ma väga ei harrasta neid toidu tellimisi koju.” 

Ma vaatan, et teil on kaks telefoni laual. Üks neist on Huawei. Miks te julgete Huaweid kasutada? Te olete minister.

“Jaa, ma olen ise ka sellele mõelnud. See Huawei muretseti kui ma Riigikogusse sain, see on nagu asutuse poolt. See on töötelefon. Oleme arutanud selle teema üle, aga hetkel paanikaks otseselt põhjust ei ole. Kõik on kontrolli all.”

Juba eelmise aasta lõpus teatas Eestis küberturvalisuse eest vastutav RIA ehk IT-ministri Kert Kingo haldusalasse kuuluv Riigi Infosüsteemi Amet, et ei soovita enam riigiametis Huawei seadmeid kasutada.

Huawei seadmed on sattunud põlu alla seoses kahtlusega, et firma on liigselt seotud Hiina valitsusega, mistõttu kahtlustatakse, et Hiina valitsus võib läbi Huawei seadmete nende kasutajate järele luurata. 

 Ma ei ole kiirustanud seda välja vahetama, sest ma olen seda meelt, et ei peaks kogu aeg maksumaksja raha eest – see on töötelefon ikkagi ministeeriumi valdkonnas – neid kiireid otsuseid tegema. Ega mul telefonis ei ole ka nii salajasi andmeid, mis eeldaks kõrgendatud salastatuse taset.

E-postkast jookseb teile sinna, eks-ole?

“Jaa. Ma olen sel teemal arutanud, oleme arutanud siin inimestega, kas peaks selle välja vahetama.  Ei ole väga pakilist ja paanilist vajadust seda teha.” 

Kas teil 2-astmeline identifikatsioon on peal? 

“Ei ole. “

Küberturvalisusest midagi olete kuulnud?

 “Mul on sõrmejäljelugeja ja mul on kood. Selles mõttes on küll 2-astmeline, aga mul ei ole mingit näotuvastust pandud peale.

 Ma mõtlen, et SMSiga saadetakse, et see olete ikka teie, kes ministri postkasti soovib Huawei telefoni kaudu siseneda.

“Ei ole.”

Peate vist tegelema selle küsimusega.

“Jaa. Ei eita, peab tegelema.”

Mis meil see üldine seisukoht on? Kas Eestis võib 5G võrkusid Huawei seadmetega ehitada?

“Sellest ma praegust ei räägiks. Selles suhtes, samamoodi praegust kujundatakse seisukohta.”

Te olete kutsunud kokku 5G töörühma. Millega nemad tegelevad?

“Kõigi nende analüüsidega tegelevadki. Pluss veel see, et Eestis ei ole otseselt veel 5G tegevust alustatud. Kuidas seda Eestis üles ehitada? Seal on need erinevad ribad, millises ulatuses. Seal on teemasid väga palju, millest ma ka ennatlikult praegust ei räägiks. Need tuleb eelnevalt kõik läbi arutada, et kuidas me Eestis selle teemaga edasi läheme.” 

Töörühmasid  teile üldiselt meeldib kokku kutsuda. Olete kolm tükki kokku kutsunud. Üks neist on e-valimiste töörühm. Kas te ise olete andnud e-hääle või tavalise hääle? 

“Minu käest on seda palju küsitud ja kui ma hästi mõtlen, siis ma olen vist ühe korra e-hääle andnud ja siis ma olin puhkusereisil, aga üldjuhul ma olen käinud ikka kohapeal valimisjaoskonnas sedeliga hääletamas. Kui logib sisse hääletaja, siis meil puudub ju veendumus, et see, kelle nimeline dokument logiti süsteemi, et selle logimise tegi ka sama konkreetne isik. Seda kindlustunnet meil ei ole. Mul on väga palju saadetud infot, kus on mindud tädi ID-kaardiga või vanaema ID-kaardiga, nii et vanaema ise ei teagi. Seda tuleb endale teadvustada, et nii see on lihtsalt. Sama probleem on sellega, et ei ole sellist autentimist korralikku. “

Eksperdid on kinnitanud, et e-valimised on turvalised. Nad põhjendasid ära, kuidas e-valimised käivad. Kriitikud ütlevad, et e-valimistest ei saa teatud grupp inimesi aru, et kuidas need toimivad. Lihtsalt ei saa sellest aru ja kahjuks asuvad need inimesed valitsuses. Mis te vastu ütlete? 

“Väga väike osa on valitsuses.”

Selle asja mõte oli see, et mõttetu asi, millega tegeleda. Asi toimib, tehke muid asju.

“See ei toimi ikka. Kui e-hääletamise regulatsioon sisse viidi, siis selles projektis oli sees ka selline etapp nagu järelkontrollitavus. Iga asi peab olema järelkontrollitav. 

 Mismoodi see peaks käima?

“Sellega me tegelemegi, kuidas see hakkab välja nägema. Konkreetselt see ongi üks töörühma ülesanne. Lõpptulemused saame anda aasta lõpuks, detsembriks.” 

Mida te ministrina saate teha, et küberkuritegevust vähem oleks?

“Olemegi, mina vähemalt, algusest peale rääkinud, et me peame hakkama pöörama rõhku väga palju turvalisusele. Me oleme väga edukalt müünud oma e-riiki. Meil on väga hea idee olnud, me oleme paljudele eeskujuks, aga selle arvelt on natuke toppama jäänud turvalisusega tegelemine.” 

Te räägite küberturvalisusest. Peaksite olema eeskujuks, aga kasutate ise Huawei telefoni ja teil ei ole 2-astmelist tuvastust?

“Jah, isiklik eeskuju, ma ütlen, mina olen üks väike inimene selles osas. Mul on kõik viirusetõrjed. Ma olen kõikide oma arvutite, tahvelarvutite, mobiilitelefonidega alati väga hoolas olnud. Mul on ju sõrmejäljelugeja, mul on PIN-kood, et sisse logida.” 

Ma loen siit koalitsioonileppest, et viime ellu rahvusliku digiprogrammi, et digiteerida Eesti vaimuvara. Mis see tähendab?

“See on alles loomisel. Ütleme, et põhimõtted, kuidas see hakkab välja nägema. Osaliselt hõlmab see tehisintellekti, mis aitab ka väga palju kaasa. Osaliselt ka äppe.” 

 Kas ma saan teie jutust õigesti aru – riik hakkab arendama tehisintellekti ja tegema äppe?

 “Tehisintellekt on riigi tegevuskavas ka sees, jaa.”

On see mõistlik riigi raha kasutus? Me oleme juhtivaid startup-maasid, kus kõik muud ei teegi, kui teevad äppe ja ehitavad tehisintellekte.

“Startuppidega on see lugu, et jaa, nad on väga hea lahendus. Startuppide tegevuse regulatsioon on puudulik. Siiamaani puudub arusaam, mis hetkeni ja kui kaua üks ettevõte on startup-ettevõte. Kui algne idee oli, et selleks, et tegevust alustada, ei pea ärimudel valmis olema, vaid tegevuse käigus läheb see ärimudel konkreetselt valmis ja siis ta ei peaks enam startup olema, aga praegusel ajal on see nii kahtlane. Startuppidega on see lugu ka, et kui nad väga edukaks osutuvad, siis meil puudub garantii, et nad siin Eestis jäävad tegutsema. Väga tihti müüakse nad lihtsalt maha.  

Teil on siis plaanis regulatsioon valmis ehitada?

“Mahamüümises ei ole asi. Seda me oleme arutanud juba pikalt. See ongi üks küsimärk. See on justiitsministeeriumi valdkonna asi muidugi. Startuppidega lihtsalt, me peame tunnistama, see ju on nii, et ei ole siiamaani selgeks tehtud, kaua ta startup-firma on…”

Ma mõtlesin, et turg kuidagi reguleerib seda. Mis vahet seal on?

 “Ta ei saa olla startup, kui ta on 10 aastat juba tegutsenud ja ärimudel on valmis.”

 Click & Grow on vist siiamaani startup.

“Sellest ma räägingi, sellest ma räägingi.”

 Aga miks nad ei või olla?

 “Aga mille poolest nad siis erinevad tavalisest ettevõttest?”

Nimetagu ennast, kuidas tahavad. Peaasi, et hakkama saavad.

 “Ei. Jaa, aga ikkagi tekib küsimus – mille poolest nad siis erinevad tavalisest ettevõttest? Miks ta siis kohe ei võiks tavaline ettevõte olla, äriühing? Miks ta nimetab end startupiks?”

Sest niimoodi on lahedam?

“Vot just jah, aga me ei saa riigis asju ajada, et niimoodi on lahedam või niimoodi on kihvtim. Kui ikka määratlus toimub, siis sisu peab vastama sellele, kuidas me end määratleme.”

Kas Lingvisti-nimeline startup on teile tuttav? 

“Ei.”

See on keeleõppe äpp.

“Seda konkreetset äppi ma ei tea jah.”

Lingvist on Eesti ettevõte. Nad tegutsevad hoogsalt Jaapani turul, aga see selleks. Teie keeleoskusest on väga palju räägitud. Oskate siis inglise keelt või ei?

“See sõltub, mis tasemel. Ma ei ole inglise keele filoloog. Ehk siis, kui filoloogid hakkavad hinnanguid andma, siis ma valetaksin, kui ütleksin, et olen nendega võrdsel tasemel. Ei maksa muretseda minu keeleoskuse pärast. See on järjekordne koht, kus ajakirjandus on tahtnud olla targem ja serveerinud asju, et nemad teavad. Ilmselgelt on see kontekst kogu selle teema kõrval selgelt pahatahtlik olnud.”

Te ei ole siiani kordagi tõlki tegelikult kasutanud välismaa kolleegidega kohtudes?

“Mul ei ole vaja olnud.”

 Te saate selles mõttes hakkama?

“Ma saan suheldud.”

Kuidas te julgesite ministriks astuda? IT on niivõrd keeruline teema. Me ei saa ennast igapäevaselt selles mugavalt tunda, kui me pole töötanud enne IT-ettevõttes või tegelenud küberturvalisusega aastaid. Olukorras, kus te möönate, et inglise keeles võiks end mugavamalt tunda. Kuidas te julgesite ministrikoha vastu võtta?

 “Aga siis jääks kõik asjad tegemata, kui keegi mitte midagi ei julgeks. Ma ei oska siin muud vastust öelda.”

Te ei kartnud, et ei saa hakkama?

“Ei tohi ju nii mõelda. Sellise mõtteviisiga ei jõua kunagi mitte kuskile.

 

Marii Karell toob iga nädal vaatajani päevakajalised persoonid ja nutikad teemakäsitlused, mis avavad inimesi ning teemasid üllatavast vaatenurgast.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.