Üha sagedamini jõuab kinoekraanidele uusi linateoseid, mis on valminud mainekate ja maailmale teada-tuntud raamatute põhjal. Mõni eelistab raamatu lugemist, teine kaldub loosüžee teadasaamiseks hoopis filmi poole. Või äkki isegi sootuks mõelda mõlema peale?

„Puude salapärane elu”

Saksamaa 

Režissöör Jörg Adolph

2016. aastal eesti keeles ilmavalgust näinud metsamehe Peter Wohllebeni loodusraamat “Puude salapärane elu” oli Vladislav Koržetsi sõnul teos, mis avas tema jaoks esimest korda puude ja metsa olemuse ehk teisisõnu  “puude hingeelu”.

Jörg Adolphi samanimelises dokumentaalfilmis avaneb Saksa Mikitaks nimetatud Wohllebeni puu-usk vaataja ees kogu oma nakatavuses. Nagu ka Wohlleben ise – karismaatiline looduse populariseerija, mõne jaoks ka fantasöör. Jalutame koos temaga metsas ja süüvime selle superorganismi saladustesse.

„Sentents”

Venemaa 

Režissöör Dmitry Rudakov

Vene kirjaniku Varlam Šalamovi (1907-1982) proosakogumik “Kolõma jutud” nägi eesti keeles ilmavalgust eelmise aasta lõpus. Raamat avab lugejale ühe hirmsama peatüki Stalini ajal Nõukogude Liidu ajaloos: kullakaevandamise Kaug-Põhjalas. Šalamovi isik, kes viibis laagrites seitseteist aastat, jättis debütant Dmitri Rudakovile niivõrd sügava mulje, et ta otsustas tema jutustuste põhjal teha oma esimese täispika filmi.

„Berliin, Alexanderplatz”

Lääne-Saksamaa/Itaalia 1980 

Režissöör Rainer Werner Fassbinder

Isegi kui keegi PÖFFi sõpradest pole näinud ühtegi Rainer Werner Fassbinderi filmi, siis kuulnud on Fassbinderist ja tema tohutust loomingulisest pärandist arvatavasti kõik. 

Kahtlemata kuulub üle 15 tunni kestev telesari, mis hiljem ka restaureeritud kujul kinodesse jõudis, Euroopa ja maailma kino kõige tähelepanuväärsemate saavutuste juurde.

Vähemoluline pole ka juba 1929. a ilmunud samanimeline Alfred Döblini romaan, mida sageli on kirjandusteadlased asetanud saja kõige olulisema romaani hulka ja mis jõudis Mati Sirkeli tõlkes Eesti lugejateni 2007. aastal “Punase raamatu” sarjas.

“Berliin, Alexanderplatz” on Fassbinderi viljaka karjääri tippteos, kus ta endi sõnul astus silmitsi omaenda eluga. Suur tegelaste hulk andis talle võimaluse kaasata näitlejatena kõiki inimesi, kellega tema rajad kunagi ristunud olid. Fassbinder suri 1982. aastal vaid 37-aastaselt jättes pärandina maha üle 40 täispika mängufilmi. Kahtlemata on “Berliin, Alexanderplatz” tema loomingu üks kroonijuveele.