“Vanguardi” üksikmängukampaania on pika puuga üks “Call of Duty” seeria halvimaid. Kui “Black Ops Cold War” ja eriti 2019. aasta “Modern Warfare” julgesid välja tulla vähemalt üksikute värskete ideedega, siis “Vanguard” isegi ei ürita. Kõike, mida uusima “Call of Duty” üksikmäng pakub, oled sa näinud juba varem mujal ja paremini teostatuna.
Lugu on banaalselt igav ajaloo ümberkirjutus, mis ignoreerib lausa üleoleva enesekindlusega teise maailmasõja päevil kulutulena vohanud rassismi ja seksismi. Dialoogi kvaliteet on kohati nii masendav, et paneb küsima, kuidas küll ometi midagi sellist professionaalsetelt stsenaristidelt rohelise tule võis saada.
Suurim patt on aga igav ja üheülbaline mängupilt. Jah, erinevatel tegelastel on unikaalsed oskused, kuid nende mõju üldisele mängitavusele on peaaegu olematu. Lisame võrrandisse veel missiooni üksluise struktuuri ja üheülbalise relvaarsenali, mida oleme tulistamismängudes juba sada korda näinud, ning saamegi tulemuseks unustatava ja mittemidagiütleva üksikmängu.
Tuttav teine ilmasõda
“Vanguardi” mitmikmäng jätab parema mulje, kuid ainult marginaalselt. Madistada saab 16 erineval kaardil, mida on üllatavalt palju. See teeb silmad ette nii “Battlefieldile” kui ka varasematele “Call of Duty” mängudele. Meeldejäävad on ka uued mängulaadid Gunfight ja eriti Patrol, ning kuulirahe ja plahvatuste mõjul purunevad keskkonnad.
“Battlefieldile”, kus saab jätkuvalt maatasa teha terveid linnu, “Vanguardi” purustused siiski vastu ei saa. Katki saab kõmmutada aknaid, uksi ja väiksemaid esemeid, kuid sellega asi ka piirdub. Kasulik on ka uus filter, mis võimaldab mängijatel valida, milliste lahingutega liituda soovitakse. Näiteks on võimalik seadistada, kas tahad mängida kiireid ja märulirohkeid või aeglasi ja strateegilisi matše. See on kasulik uuendus, mis võiks järgmistesse “Call of Duty” mängudesse edasi kanduda.
Kohendatud on ka mitmikmängu tegelaste ehk operaatorite süsteemi. Igal operaatoril on nüüd enda lemmikrelv, mida kasutades teenib rohkem kogemuspunkte. Samuti on operaatoritele välja mõeldud taustalood, mis on küll tore detail, kuid paljusid mängijaid tõenäoliselt ei huvita. Uudne on ka võimalus matšide lõpus hääletada, kes saab parimaks mängijaks. See ei ole aga kõige paremini lahendatud: hääletamise eel mängitakse ette vastava tegelase kohta käiv lühiklipp, mille mängijad ise valida saavad. See tähendab, et sageli vaatad mängu lõpus kolme identset klippi. Hääletamine venitab matšide lõpud ka tülikalt pikaks nende jaoks, kes tahavad kohe järgmisesse lahingusse tormata.