“Forbidden Westi” lugu algab kuus kuud pärast “Zero Dawni” sündmuste lõppu. Läänes, mida tuntakse keelatud maana, on loomad ja taimestik suremas, veekogud reostunud ning möllavad tohutud orkaanid. Sestap võtab Aloy ette ohtliku teekonna, et leida võimalus biosfääri päästmiseks. “Forbidden West” toetub nii pealoos kui ka kõrvalmissoonides tugevalt esimese mängu laotud vundamendile. See tähendab, et enne alustamist on mängijatel mõistlik ennast kurssi viia “Zero Dawni” sündmustega ja laiemalt “Horizoni” maailma taustaga. “Forbidden Westi” alguses on küll eelmist mängu tutvustav video, kuid see käib olulistest teemadest üle kiirelt ja põgusalt. Isegi kui oled juba “Zero Dawni” mänginud, siis leia YouTube’ist põhjalik kokkuvõte, mis esimese osa loo ja tausta lahti seletab. Nii saad paremini aru ka “Forbidden Westi” lugude väiksematest nüanssidest.

Lood ei valmista pettumust

“Forbidden West” räägib loo, mis on esimese osaga võrreldes grandioossem ja mitmekesisem. Vastused saavad mitmed olulised küsimused, mis jäid “Zero Dawnis” õhku rippuma. Sa käid muljet avaldavalt kaunites ja huvitavates kohtades ning kohtud suurema hulga eripalgeliste tegelastega. Aloyl on oma baas, kuhu aja jooksul koguneb koloriitne kamp karaktereid. Osadel neist on mängijale pakkuda missioone ja kõrvaltegevusi ning baasi naastes on neil alati toimuva kohta öelda midagi värsket. Koos nende kaaslastega teeb Aloy läbi ülimalt nauditava seikluse, mille lõpp paiskab omakorda õhku uusi küsimusi. Pealoole kulub mängijatel umbes 15 tundi, kuid lisaks sellele on “Forbidden Westil” pakkuda tohutult palju enamat.

“Zero Dawni” lühikesed ja pealiskaudsed kõrvalmissioonid olid selle mängu üks suurimaid puudujääke. “Forbidden Westi” luues on see kriitika arendajatele meelde jäänud, sest vahe esimese ja teise mängu kõrvalmissioonide kvaliteedis on pehmelt öeldes meeletu. Kadunud on missioonid, kus saja meetri kauguselt peab ära tooma kellegi vanaema kaelakee või mingil obskuursel eesmärgil kokku koguma kolm linnusulge. “Forbidden Westi” kõrvalmissioonid on mahukad ja mitmekesised, avades “Horizoni” tegelasi ja maailma siiralt huvitaval moel. Mitte mingil juhul ei peaks mängijad keskenduma ainult pealoole. Sel põhjusel ei veetnud mina selle mänguga mitte 15, vaid 70 tundi.

Uued relvad ja masinad

Need mängutunnid muudavad nauditavaks uuendused mängitavuses. Aloy kohtub uute ja ohtlike robotelukatest vaenlastega, keda on võimalik jahtida seninägematute relvadega. Minu lemmik on oda, mis pärast sihtmärgi tabamist plahvatab. Kogemuspunktide eest saab lahti osta uusi oskusi, mis muuseas muudavad ka relvade käitumist. Näiteks võib mu oda murduda läbi õhu lennates mitmeks pommiks, mis katavad plahvatustega suurema ala. Säärased lisavõimed on olemas igal “Forbidden Westi” relvatüübil, mis muudavad lahingud senisest mitmekesisemaks.

Muutunud on ka viis, kuidas Aloy masinaid jahib. Nüüd on roboteid skännides võimalik eraldi keskenduda nende erinevatele juppidele, et saada masinate tugevuste ja nõrkuste kohta rohkem infot. See on oluline: leia näiteks mõni tuld kasutav komponent, taba seda tulenoolega ja tulemuseks on plahvatus, mis kahjustab kõiki lähedal asuvaid vaenlasi. Robotite skännimine on oluline ka relvade ja turviste uuendamisel, mis nõuab kindlaid masinaosasid. Erinevalt esimesest mängust hävivad nüüd robotite “surma” korral osad nende kasulikud komponendid, mis tähendab, et Aloy peab enne masina hävitamist vajalikud jupid nende kehade küljest vibunooltega eraldama. See lisab lahingutele strateegilise elemendi ja jätab Aloyst mulje kui kogenud kütist, kes tunneb oma vaenlasi läbi ja lõhki.  

Lisaks vaenlastele pakub tohutult vaheldusrikkust ka “Forbidden Westi” maailm. Olemas on metsad, kõrbed, lumised mäed, üleujutatud linnad ja erinevalt “Zero Dawnist” ka veealused keskkonnad. Ujumine on veidi kohmakas, eriti kitsastes oludes, kuid töötab üldiselt hästi ja muudab mängu mitmekesisemaks. “Forbidden Westi” kaart on suur, kuid mitte tühi, pakkudes iga nurga taga alati midagi kaunist, uut ja huvitavat. Kõiki neid kauneid keskkondi on võimalik avastada jala ja masina seljas ratsutades, kuid ka ka uut langevarju kasutades, mis lubab Aloyl kõrgustest ohutult alla lennelda. Aloy saab enda käsutusse isegi lennumasina, mis lubab tal taevalaotuse all liuelda.

Tehnoloogiline võidukäik

PlayStation 5 peal näeb “Forbidden West” välja suurepärane, kuid eriti suurt kiitust väärivad tegelast mudelid. Kui “Zero Dawni” karakterid olid plastilised ja masinlikud, siis “Forbidden Westis” on asjad kordi paremad. Näo- ja kehamiimika on realistlikult inimlik ja loodud on piisavalt animatsioone, et pea kõik vestlused näivad unikaalsed. See on üks põhjus, miks “Forbidden Westi” pea- ja kõrvallood töötavad nii palju paremini. Esimese osa plastilised nukud on kadunud ja kuigi üksikuid puudujääke leidub ka nüüd, siis teise osa tegelased toovad mängu rohkem inimlikkust ja emotsioone.

“Forbidden Westi” suur maailm on igal nurgal täis muljet avaldavaid graafilisi detaile ning erinevaid tegevusi ja tegelasi. Seega ei ole vast üllatav, et kohati on isegi PlayStation 5-l selle kõige laadimisega raskusi. Kiiresti liikudes on kohati märgata äkitselt tühjast kohast ekraanile hüppavaid puid-põõsaid ning paaril korral ei laadinud kauguses asuvad detailid lõpuni ära. Tulemuseks oli näiteks maja, millel oli katus, kuid mitte ühtegi seina. Neid probleeme esines aga harva ning suurema osa ajast töötas “Forbidden West” minu konsoolil veatult.

PlayStation 5 omanikud saavad nautida ka DualSense puldi funktsioone ja 3D Audiot. Kolmedimensioonilised helilahendused töötavad hästi ja panevad “Forbidden Westi” maailma suuremal määral elama, kuid tõeline triumf on DualSense. Värinafunktsiooni kasutatakse meisterlikult. Lõkke ääres seistes imiteerib pult pisivärinatega veenvalt tule praksumist. Mõeldud on ka ruumilisusele: kui lõke on Aloyst paremal, siis väriseb ainult puldi parem pool ning tegelast liigutades muutub realistlikult ka puldi vibratsioon. Samuti kasutatakse meisterlikult haptilisi päästikuid. Vibu vinnastades on päästikunupu alla vajutamiseks sellele tugevamat survet avaldama. Sama kehtib ka näiteks siis, kui Aloy odaga uksi lahti murrab. Need pisidetailid annavad mängukogemusele palju juurde.

Võiksin uuest “Horizonist” rääkima jäädagi. Ma ei ole veel maininud näiteks “Forbidden Westi” sisse ehitatud üllatavalt head ja põhjalikku lauamängu, mille jaoks pead maailmast kokku koguma erinevate omadustega mängunuppe. Olen sujuvalt üle libisenud mitmetest väiksematest kõrvaltegevustest, mis räägivad kõik enda väiksed, kuid huvitavad lood ning täidavad “Horizoni” maailma iseloomu ja eluga.

Kuid kõike seda peaksid mängijad ise kogema, sest “Forbidden West” on üks parimaid PlayStationi eksklusiivmänge, mis eales loodud. Nii suurepärast mängu on patt vahele jätta.

“Horizon Forbidden West” ilmub 18. veebruaril PlayStation 5 ja PlayStation 4 mängukonsoolidele.