Pikk lugu

Rollimäng “The Outer Worlds” on nagu ideaalne mäki burks pärast hommikuni kestnud prallet

Oota, kuula mind ära!Foto: Obsidian Entertainment

Kell on pool neli hommikul ja sulle ulatatakse üle rasva- ja ketšupiplekkidega kaetud leti päästerõngas – Mäki Burks. Kukkel on lömmis ning külje pealt tilgub välja juustu ja kastet, aga see ei loe. Vahetult enne päikesetõusu on see loperguse ilmega kehakinnitus kuldaväärt ja kuigi sa oled seda burksi juba varem sada korda söönud, siis selles ongi asja iva. Sa ei otsi koidu ajal mäkist midagi uut, vaid tuttavat.

Rollimängufänni jaoks on 25. oktoobril ilmunud “The Outer Worlds” just selline mäki burks. See on üdini tuttav ja ei üllata mitte millegi revolutsiooniliselt värskega. Kalli ja uhke välimusega Uulitsa gurmeeburksiga ei ole sinu hädise olemisega rohmakal mäki burgeril midagi pistmist. Kuid nagu varahommikune McDonald’si amps on “The Outer Worlds” soojalt tuttav ja nostalgiahõnguline ning dehüdreerunud rollimängusõbrale eluks vajalik.

Kogenud kokk teeb head tööd

Olgugi, et “The Outer Worlds” ei ole linna parim burks, on see siiski kokku pandud kogenud proffide poolt, kes on juba aastakümneid pihve saiade vahele ladunud.

Obsidian Entertainment on legendaarne rollimängustuudio, kes lõi “Fallouti” seeria ja grillis ideaalselt läbi ka 2010. aastal ilmunud hõrgutava “Fallout: New Vegase”. Kui on miski, mida just see kokk oskab teha perfektselt, siis need on rollikad.

“The Outer Worldsis” seikleb mängija kauges tähesüsteemis, mis on üle võetud kõiki elu aspekte kontrollivate korporatsioonide poolt.Foto: kuvatõmmis

Obsidian on varem kätt proovinud näiteks “Pillars of Eternity” nimelise garneeringuga ja “Tyranny” nagitsatega, kuid “The Outer Worldsist” esimest tükki haugates saab selgeks, et kasutatud on samu koostisosi, mis “Fallout: New Vegases”.

Kuigi mõlemad mängud on kantud samast vaimust, siis kümne aastaga on Obsidiani burksimeistrite oskused ja ambitsioonid edasi arenenud – “New Vegas” on klassikaline juustuburger, aga “The Outer Worlds” on juba Big Tasty peekoniga. See on juba kõrgem tase.

Olemas on kõik burksi hädavajalikud komponendid

Mida see tähendab? Esiteks, kõik tuttavad rollimänguburksi kesksed tugisambad elavad “The Outer Worldsis” jõudsalt edasi. Sa lood enda tegelase ja määrad punkte erinevatesse kategooriatesse, et panna paika, mida su karakter suudab ja ei suuda teha. Sa avastad maailma ja teed missioone.

Sa kohtad teisi tegelasi, kes sinuga liituvad, ja teed nende missioone. Sa leiad relvi ja varustust ja sööki ja jooki. Sa saad vaenlastega tegeleda võideldes, hiilides või rääkides. Sa saad olla kõndiv entsüklopeedia või täielik idioot.

Kui moodsad mängud tahavad hoida ekraani kasutajaliidese elementidest puhtana, siis “The Outer Worlds” kuhjab mängija silme ette hulgaliselt infot.Foto: kuvatõmmis

Need elemendid tulevad sulle varahommikul mäki ees burksi närides meelde kõikidest varasematest kordadest, mil sa oled varahommikul mäki ees burksi närinud. Ja see ei ole absoluutselt halb asi, sest just nende tuttavate koostisosade pärast sa ju alati mäkki lähedki.

Sa ei hakka keset ööd tuhmi peaga otsima uusi ja huvitavaid maitseelamusi, vaid tahad seda vana ja head. Sa tahad tuttavat, sest sa tead, et see on hea ja see töötab.

Tuttava sees on killuke uut

Kuid selle peekoniga Big Tasty sees on üdini tuttavasse kesta ära peidetud ka midagi uut ja värsket. Midagi, mis paneb sind mäki ees vaikselt ümisedes heakskiitvalt noogutama ja mõtlema, et pagan, ma pean seda ikka sõbrale ka soovitama. Sest kuigi “The Outer Worlds” võtab eeskuju Obsidiani klassikaliseks saanud “Fallout: New Vegasest”, siis siin on tuttava kõrval ja piisavalt värskust.

Ühe tugevaima uue maitsena jääb kohe keelele magushapu huumor. Ka “Fallouti” mängudes on alati olnud omajagu naljakat, kuid killud on “The Outer Worldsi” lahutamatu osa.

Kõiki tegelasi on võimalik huumoriga pikalt saata ja pea igale olukorrale on olemas tragikoomiline lahendus. Seda mängu ei ole vaja tõsiselt võtta ja sageli muutub “The Outer Worlds” kordades huvitavamaks, kui mängijad seda ei tee.

Kõneosavus aitab lahendada keerukaid olukordi, kuid “The Outer Worldsis” annab see boonuseid ka tulevahetustes.Foto: kuvatõmmis

Disainit on “The Outer Worlds” kompaktsem ja viimistletum kui “New Vegas”. Kastet ja juustu tilgub vähem välja ning seda on süüa palju lihtsam. Avatud maailma ei ole, vaid mängija avastab erinevaid väikseid, kuid tihedalt sisu täis pikitud kaarte.

Kõrvalmissioonid käivad pealooga ühes sammus, nii et kui põhimissioon liigub uude kohta, siis suunavad mängijat samas suunas ka suurem osa kõrvallugusid. Võrreldes “Falloutiga” ei ole “The Outer Worldsis” võitlemine enam nii kohmakas, kuigi taplemine on ka selle mängu nõrgim lüli.

“The Outer Worlds” on täpselt see mäng, mida nii paljudele rollikafännidele mängida meeldib. Siin on ka värskust, kuid just nagu koiduaegne mäki burks ei meelita see eelkõige uudsuse, vaid tuttavlikkusega. Sa tead, mida saad, ja seetõttu see sulle meeldibki.

Nii et kui tunned, et tahaksid mängida “Fallout: New Vegast”, aga selle pihv on hallitama läinud ja salatilehel ei ole enam piisavalt krõbe tekstuur, siis mängi “The Outer Worldsi”. Lõppude lõpuks teeb see põhimõtteliselt sama välja.

“The Outer Worlds” on saadaval arvutil ja PlayStation 4 ja Xbox One konsoolidele. Järgmisel aastal ilmub mäng ka Nintendo Switchile.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.