Seetõttu ongi näiteks mängus Paldiski sadam, mille kaudu puitu või tsementi välja veetakse, täpselt nagu pärismaailmas.

Uurimistiim käis kohapeal nii kaardistamas teid, olulisi maamärke üles pildistamas ja märkimas, aga tegeles ka väiksemate detailidega, nagu teekattemärgistus. “Nad osaliselt elasid riikides teatud aja, kus uurimistööd tehti.”

“Nad pidid lisaks paika panema, millised äratuntavad hooned kuskil on, milline on nende paigutus ja arhitektuur. Ja millest need tehtud on, sest see annab niivõrd palju juurde. Me proovime 110% ära kasutada seda infot, mida uurimistiim meile toob.”

“Maamärkide puhul pidime valima, milliseid me kasutame, sest kõiki pole võimalik mängu tehnilistel põhjustel tuua. Muidugi oleks tore simulatsiooni tuua kõik pärismaailmast,” lisas ta.

Eesti inimesed aitasid teha

Peale kohapealse uurimistöö kasutati veel rohkelt ka kogukonna kohalikku abi.

Näiteks on mängus juba näha politseiautosid, millel on uus, kollaste triipudega disain, mis jõudis Eesti teedele alles eelmisel aastal. “Me kuulsime sellest paar kuud enne mängu väljatulekut ja me pidime selle ümber tegema, sest sellistes asjades on meile täpsus ülioluline.”

“Me kasutame ka Street View’d ja fotosid internetist, aga need on tihtipeale aegunud,” lisas ta.

Mida võtta, mida jätta

“Üks mu lemmikohti, mis me tegime, on Narva kindlus. Sellel on piirkonnale ikooniline tähtsus ja me ei saanud seda lihtsalt tegemata jätta.”

Üheks eriti keeruliseks kohaks oli veel Tallinn. Päris kesklinna sisse sõita mängus ei saa, pigem saab nautida linnaäärseid vaateid linnale, kilukarbisilutti ja Lasnamäe majasid. Aga olemas on ka Tallinna lennujaam.

Eestikeelsed sildid tänavate ääres on standard, mitte juhus. Mängus on näha palju eestikeelseid silte ja Jiri sõnul on need kõik pärit päris fotodelt, mille meeskond üles võttis.

“Teeviitade ja kohanimede tähtsus on meie jaoks ülioluline ning siin alati uurimistiim pingutab eriliselt, et need vastaksid pärisoludele nii palju kui võimalik. “

“Me pidime võtma viis riiki ja panema need kokku, aga nii, et need oleksid ikkagi erinevad. Kui sa teed ühte riiki (nagu tavaliselt nad lisapakkides on teinud – toim.), siis sul pole palju eksimisruumi. Viie riigi koos haldamine oli väga aja- ja närvkulukas. Meie jaoks oli väga raske hüpata ühest riigist teise ja ikka teha kõike sama hästi. Aga ma arvan, et me saime sellega suurepäraselt hakkama,” rääkis ta.

Kuidas teha unikaalset riiki?

“Iga riik peab tunduma erinev,” ütleb ta. “Me ei saa lihtsalt kopeerida Eesti teid ja hiljem nimetada seda näiteks Venemaaks. Sest see pole nii.”

Esmalt tuli paika panna teevõrgustik, mida mängus kasutada ja see põhjalikult kaardistada. Teed on mängus lühendatud kujul, sest muidu tuleks sõita Tartust Tallinnasse kaks ja pool tundi, mängus saab selle tehtud umbes kümne minutiga, kui juba maanteel oled.

Hoolimata sellest tuleb määrata maanteel kindlad kohad, mis selle eriliseks ja äratuntavaks teevad ning siin tulevad mängu objektid, mis on tee ääres. Sõita tuleb küll teedel, aga tee ise on element, mis näeb välja enamikes riikides samasugune. Seega tuleb eriliseks teha kõik muu.

Alguses tehti küll üks pikk nimekiri hoonetest, puudest, mägedest ja kõikidest muudest objektidest, mis mängu kaardile lähevad, kuid siis hakati seda riigi jaoks eraldi kohandama.

“Kuigi me tegime korraga viis riiki, siis iga riiki tegid eraldi inimesed ja neile üldse ei meeldinud, kui nad pidid riike vahetama. Sest iga töötaja oli oma meeleolus, Eesti oma näiteks Eesti omas ja inimestel oli väga raske seda mentaalselt vahetada, kui nad seda tegema pidi.”

“Beyond the Baltic Sea” on kõige suurem lisapakk, mis “Euro Truck Simulator 2” kunagi on saanud ja sellega koos tuli teha viis riiki, peale Eesti veel Läti, Leedu, Soome (lõunaosa) ja Venemaa (idaosa ja Kaliningradi oblast).

Kuidas täpselt Eesti teedel sõita oli, seda loe Hans Lõugase “Euro Truck Simulator 2” sõidupäevikust.