Suur lugu

Üle 20 aasta brittide krimkasid koos perega vaadanud fänn: see on meie traditsioon, seega vaatame neid alati live’is

Briti krimkadest rääkides ei saa üle ega ümber legendaarsest David Sucheti kehastuses Hercule Poirost.Foto: themoviedb.org

Kohati vähem, kohati rohkem kõhedad lood, hunnitu loodus ja peen huumor: Diktor rääkis krimisõpradega, kes on juba aastaid Briti krimkasid jälginud.

Ajakirjaniku Tiina Kruusi kodus sai krimkade vaatamise tava alguse nii umbes 20 aastat tagasi: “See oli aeg, kus voogedastust ei olnud ning kaabeltelevisioongi polnud väga levinud,” kommenteeris ta. “Kui satelliiti või kaablit polnud, sai vaadata seda, mis telekast tuli.”

Üks esimesi brittide sarju, mida Kruus järjekindlalt vaatas, oli “Cracker” ehk eesti keeles “Fitz leiab lahenduse” Robbie Coltrane’iga peaosas. “Harjumuse igal võimalusel ETV-st pühapäevaõhtust põnevussarja sarja vaadata ei tekitanud aga mitte Briti krimisari, vaid USA maffiaseriaal “Sopranod”,” rääkis Kruus.

VHS oli abiks

“Sopranode” järgi sai käikegi sätitud ja mõnel korral, kui oli ette teada, et üht või teist osa ei õnnestu näha, viis Kruus VHS-i mõnele tuttavale ja palus selle salvestada. “Pärast seda võib öelda, et mõne üksiku pooleli jäänud erandiga oleme elukaaslasega vaadanud ära pea kõik iganädalased Briti krimkad, mida ETV on nende aastate jooksul näidanud,” teatas Kruus.

Kruus kiidab Briti krimkade näitlejaid. “Ilmselt on raske leida mõnda tipptasemel Briti näitlejat, kes poleks mänginud vähemalt ühes Agatha Christie ainetel vändatud sarjas või siis lasknud ennast Midsomeri maakonnas kas ära tappa või vähemalt kahtluse alla seada,” ütles ta. “Muudest sarjadest rääkimata. Briti krimkades mängivad näitlejad, kes näevad välja normaalsed, tavalise inimese moodi. Erinevalt nii mõnestki USA seriaalist, kus politseijaoskond on pigem modelliagentuur.”

Ta märgib tunnustavalt ära ka kurikaelad. “Britid lihtsalt oskavad tuua linale lihast ja luust kaabaka,” ütles Kruus. “Jällegi, ameeriklaste sarjades on kurjategija reeglina verevaene kõndiv klišeedekogum. Ilmselt annab Shakespeare brittidele siin eelise.”

Samuti on kindla ajastu krimisarjades (näiteks 1960-ndad) visuaalid väga olulised.

Kes on pahalane?

“Loo jutustamise oskus on brittidel oivaliseks lihvitud, stsenaariumite enamik on loogilise kuluga ja välja on mõeldud huvitavad juhtumid,” kirjeldab Kruus.

Kruusi sõnul hakkavad nad kodus tihti panustama sarjaosa süüdlasele ja mida parem krimka on, seda sagedamini pange pannakse. Klišeelikumates sarjades – neidki leidub – on pahalane üsna ruttu tuvastatav.

Kruusi üks lemmiksarju on “Vera”: “Brenda Blethyn peaosalisena on lihtsalt võrratu ja tema kehastatud uurija omapärane karakter.” Ka kiidab ta “Broadchurchi” (peaosas David Tennant), mis on väga hea oma kohatises raskemeelsuses ja pinevuses, ning sarja “Noor inspektor Morse”, mis on äärmiselt stiilne. “Elukaaslane, kes nooruspõlves Soome telekast vaatas originaalsarja “Inspektor Morse”, eelistab “Lewist”, teist samast tüvest tehtud spin-off’i,” kommenteeris Kruus.

“Midsomeri mõrvad”, mis Kruusi sõnul oli algusaastatel igas mõttes Briti krimisarja puhas kuld, on ajapikku teisenenud poliitkorrektseks tavaseriaaliks, mille “pastakast imetud käike vaatad kohati suu ammuli, kuigi ikkagi vaatad – vanade heade aegade mälestuseks”. 

Hea näitena toob Kruus veel välja Briti versiooni Henrik Mankelli raamatutest, kus inspektor Wallanderi mängib Kenneth Branagh. “Ja muidugi “Sherlock”, kus peaosades minu suur lemmik Benedict Cumberbatch ning Martin Freeman,” lisas ta.

Kindel aeg ja koht

“Loodud tapjaks” (“Wire in the Blood”) oli Kruusi meelest õõvastav ja samas hea sari psühholoogist (Robson Greene), kes aitas politseinikul (Hermione Norris, hiljem Simone Lahib) sarimõrvareid püüda. 

“Nüüd on küll krimipühapäevad suuresti reedeteks muutunud, aga vahet pole: ma pean saama ühe õhtu nädalas, kus kaasaga diivanil külitada ja Briti krimisarjas mõrtsukat välja peilida,” kommenteeris Kruus. “Kusjuures muidu vaatan saateid-filme enamasti järelvaatamisest  või Jupiterist, aga krimkat miskipärast tundub õige vaadata live’is … See on elu!”

Kõik sobis

Tiina Kruus pole ainuke, kes harjumusest ETV-le klõpsab, et sealt Briti krimisarja vaadata. Ja näib, et see seeme pannakse enamasti idanema juba lapsepõlves, kui kriminaalromaane aina ette võetakse, lehitsetakse ja järjest läbi loetakse. Näiteks kujundaja Ülla Haljandil on nõukaaegne Mirabilia sari raamatute väljatulemise järjekorras otsast otsani läbi loetud.

Ajakirjanik Deisi Helemäe-Sarv meenutab, kuidas ta luges juba kuueselt läbi Ed McBaini krimiloo “Nukk”. Sellele järgnesid riburadapidi teised krimkad, mille kohta tegi ka lugemispäevikusse sissekande, kuni õpetaja kirjutas juurde märkuse, et võiks pigem eakohaseid raamatuid lugeda. Disainer Ester Faiman neelas teismeeas Agatha Christie raamatuid. 

Oskus usutavaid krimijutte välja mõelda on nihkunud ka Briti seriaalidesse. Riigiametnik Laura Aabeni ütleb tunnustavalt, et stsenaariumid on nii oskuslikult kirja pandud, et sarjad on ka päriselt põnevad ja kaasahaaravad. “Neil on ka oskus luua väga erineva vaibiga krimiseriaale – süngemaid, kergemaid, realistlikumaid, mängulisemaid,” lisas ta. 

Moekunstnik Kalle Aasamäe toob suure plussina välja selle, et pinge püsib õhus kuni viimaste kaadriteni. 

Kõik pole nii, nagu näib

Õige Briti krimka aluseks on aga sümpaatne peategelane, kellesse on Aabeni sõnul lihtne kiinduda, et avastada tema inimlikke nõrkusi, vastuolulisust ja kujunemislugu. Tihtipeale on sarja peakangelaseks murtud, muserdatud tegelane, kelle päris saatus ja põhjus, miks ta ehk kipub olema kohati küüniline, selgub aja jooksul.

Ajakirjanik Helemäe-Sarv peab tugevuseks ka seda, et Briti krimkade peakangelased pole kunagi ühetasandilised, vaid nagu sibulad: “Kiht-kihilt kooruvad välja nende sisemised motivatsioonid.”

Aaben nõustub selle tähelepanekuga: tema arvates kohtab Briti krimkas sageli klassikalist Sherlock Holmesi arhetüüpi, keerulise iseloomuga ja hea südamega erakordselt nutikat uurijat. “Samuti on Briti krimkades tihti esiplaanil naisuurijad, kelle loomisel on suudetud hoiduda tüütutest soostereotüüpidest,” lisas Aaben.

Näitena võib siin välja tuua “Annika”, mille puhul kiidetakse just peaosalist mängivat Nicola Walkerit. See näitleja on võitnud ka nii mõnegi Diktoriga rääkinu südame.

Disainer Ester Faiman toob välja värvikireva inspektorite galerii: “Ignorantsuse piiril enesekindlalt sümpaatne Barnaby, miss Marple’i jälgedes kindlameelselt trampiv Vera ja õrnahingeliselt läbinägelik Jimmy Perez.”

Pole masendav

Moekunstnik Kalle Aasamäe kiidab näitlejate mängu – oma professionaalsusega muudavad nad iga ekraani ees veedetud minuti väga nauditavaks. “On näha, et nende seriaalide puhul on tegu suure meeskonnaga, kes kõik teavad omi ülesandeid ja teevad seda kõrgelt professionaalsel tasemel,” rääkis ta.

Samuti oskavad britid luua õiget õhustikku. “Briti krimil on mingi iseäralik fluidum, seal on kuidagi eriti oskuslikult kombineeritud võluv loodus, värvikad karakterid ja mingi kirjeldamatu hiiliv äng – väga harva on see selline kõikehõlmav hall masendus nagu Skandinaavia krimis,” rääkis Faiman. 

“Lisaks lõputult erinevaid dialekte, veidrat ühiskonnakorraldust ja kummalisi traditsioone,” jätkas Faiman. “Öökullihuik ja rebaste haukumine käib vähemalt minu jaoks käsikäes mõne eriti maalilise, lõhnavaid õisi täis põõsastest ääristatud öise Inglismaa külavaheteega, kus varem või hiljem keegi halastamatult maha koksatakse.”

Plusse leitakse Briti krimisarjade juures veelgi, näiteks see, kuidas mõrvajuhtumeid kujutatakse: see pole vägivald vägivalla pärast. Haljand tõstab selle näitena esile “Vera” – kui kuritegu ongi toime pandud, siis süüdlaseks pole karmid kurikaelad, vaid täiesti tavalised, puntrasse sattunud inimesed. Ajakirjanik Piret Tali toob siinkohal võrdluse Skandinaavia krimkadega, mis on palju vägivaldsemad ja kus kohtab ka intsesti.

Kuna kõik, kes Diktoriga krimkade teemal rääkisid, naudivad Briti kultuuri laiemalt, kiidavad nad kui ühest suust brittide huumorit, mida on krimkadesse pikitud.

Vaieldamatud lemmikud

Ka võib Briti krimkat vaadates öelda, et silm puhkab, sest suurt tähelepanu on pööratud detailidele. Aasamäe jälgib disainerina alati tegelaste stilistikat, interjööri ja ka seriaalidesse sisse kirjutatud ühiskondlikke muutusi. “Tegemist ei ole tavapäraste seriaalidega, vaid on püütud pakkuda vaatajale mõtestatud meelelahutust,” sõnas ta. “Mõnikord võivad väikesed detailid anda asjale uue mõtte või vastupidi, selle ära rikkuda.”

Diktoriga vestelnute lemmikud on seinast seina. Aga oma kindla koha kõigi südames on leidnud Agatha Christie Poirot, eelkõige just David Suchet kehastuses. Helemäe-Sarv võiks teda lõputult, ikka ja jälle vaadata.

“Poirot – David Suchet on mu igavene lemmik! Üksik vanapoiss, kelle mõistus on vahe kui nuga, oma kiiksudega, näiteks peavad hommikusöögiks serveeritud keedumunad olema ühesuguse välimuse ja mõõtudega, ning lisandiks siis vuntsid ja mustvalged kingad, milles näeme teda sarjas kiirelt tippimas,” jutustas ta.

Aga loomulikult on ka Benedict Cumberbatch Sherlock Holmesina kõigi mällu sööbinud. Holmes, kelle mõistus töötab ja mõte liigub radu pidi, mida tavainimene mõista ei suuda, jõuab lahenduseni vaatajate jaoks huvitavatel viisidel, kirjeldab Helemäe-Sarv. 

Sekka ka “Midsomeri mõrvu”, mida on vändatud aastast 1997. Faimani silmis on just see sari kõige kangem essents sellest, mis teda Briti krimi juures eriliselt võlub. 

Elu pole mustvalge

Aga krimkafännid pole peatuma jäänud vaid vanade klassikute juures. Nimekiri on kirju, aga kuna tihtipeale võetakse inertsist ette kõik ETV ekraanil ja Jupiteris leiduv, ei püsi iga krimisari meeles. Küll aga tuuakse välja veel praegugi reedeti jooksev “Shetland”, politseinike politseist ehk uurijatest, kelle ülesanne on tabada korrumpeerunud uurijad, rääkiv “Line of Duty”, “Noor inspektor Morse”, mille viimane hooaeg potsatas just Jupiteri, ning vaatajad 1950-ndatesse viiv “Grantchester”.

Briti krimkade valikust leiab nii lihtsama süžeega ajaloolise sarja kui ka näiteks inimkaubandusest pajatava loo. Ometi pole Haljandi sõnul Briti krimkad kunagi hea-kurja skaalal mustvalged, vaid need on “ilusad, nagu elu ise.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.