Petturid segavad kaarte

Põhimõtteliselt on “The Circle” sotsiaalmeedia populaarsuse mäng. Suur osa ajast kulub osalejatel mõtisklemisele, et kas nende “The Circle’i” sõber on päriselt nende semu või lihtsalt keegi, kes tahab end mängus turvalisemalt tunda. Nimelt toimub iga paari osa tagant hääletus, kus valitakse kõige popimad mängijad. Nemad saavad omakorda võimaluse ühe inimese koju saata. Nii tekivad igasugused erinevad väikesed sõpruskonnad ja liidud, mille põhimõte on lihtne – mina ei hääleta sind välja, sina ei hääleta mind välja. 

Et endale liitlasi hankida, saadetakse üksteisele valdavalt triviaalseid sõnumeid ja siis rõõmustatakse kogu südamest, et leiti uus hingesugulane. Samas ei saa kunagi kedagi täielikult usaldada, sest mõned mängijatest on – nagu internetis ikka tavapärane – catfish’id ehk petturid. 

Näiteks võib 50aastane naine esineda oma 30 aastat noorema pojana. 27aastane modell võib sarjas olla hoopiski 19aastane nohik või 38aastane õppejõud 38aastane lihttööline. Samas võib ka oma näo ja nimega esinev mängija sulle räigelt tünga teha. Kui lisada siia, et sõnumite teel suhtlemine tekitab tavaliselt rohkem möödarääkimisi ja sel viisil on lihtsam tillukesi hädavalesid edastada, ongi koos üsna lõbus ja plahvatusohtlik kompott. 

Tahan mõttetuid tülisid

Ma olen mõneltki sõbralt kuulnud, et “The Circle” on ainus tõsielusari, kuhu nad läheksid, sest see nõuab viimistletud taktikat ja ajupingutust. Kellega sa kõige rohkem suhtlema hakkad? Millal oleks kõige targem teistele pugeda? Kuidas ära tunda, millal teised sulle poevad? Millal põhikonkurent kohvreid pakkima saata? See on mäng, kus sa tahad kõike kontrollida, aga tegelikkuses ei kontrolli kärbsemustagi.

Viienda hooaja miinuseks on see, et suur osa mängijatest on liiga sõbralikud. Sari on kõige meelelahutuslikum, kui sinna ei tulda endale uusi semusid otsima, vaid korralikult käkki keerama. Kui varasemates hooaegades on siirate ja strateegiliste mängijate tasakaal võrdsem olnud, siis seekord on see pigem siiraste poole kaldu. Ja kui päriselus on see hea, siis teleekraanil tahaks rohkem draamat näha. 

Õnneks on olemas Marvin. Kolme kõrgharidusega musklimägi, kel on küll diplomid, aga kes ei saa üldse aru, kuidas tema tegevused teisi mõjutavad. On võrratu vaadata, kuidas ta absoluutselt iga asja peale südamest üllatub. Õnneks on ka Raven (esimene kurt, kes “The Circle’s osaleb), Tom (briti koomik, kes elab Londoni Toweris) ja Sam (üliaus ja naljakas ropu suuga newyorklanna). 

Õnneks tekivad mõned mõttetud tülid nagu iga hooaeg. Kuna keegi ei tea, kas X inimene räägib sulle sama juttu, mis teistele, on paranoia kiire tekkima. Ja see on see, mis seda saadet elus hoiab ja sisu annab – vastasel juhul oleks seal lihtsalt mingid suvalised sõbralikud tüübid, kes kasutaksid baklažaani ja südame emoji’sid ning piinlikke teemaviiteid nagu #thecirclefam ja #bestfriendsforever. Kes seda ikka vahtida viitsiks? 

Seinaga rääkimist on ilus vaadata

Tore, et praegusel ajal, mil videoklipid peavad inimesi kolme sekundiga köitma ning kõik on visuaalipõhine, eksisteerib sari, kus pildiliselt suurt midagi ei toimu ning inimesed räägivad põhimõtteliselt seinaga. Selleks, et seda kõike liiga igav vaadata ei oleks, on saatesse valitud võrdlemisi suured isiksused, kellele meeldib nalja teha, niisama möliseda, end diivanipatjade alla peita, valamukappi ronida, südamest karjuda ja veidraid grimasse näole manada.

“The Circle” on endiselt põnev ja kaasahaarav, aga eelmise hooaja tasemele ei jõua. Siis tegid legendaarse esituse Baby Spice ja Scary Spice (mhm, nad olid seal!), kelle omavahelist keemiat oli nii lust vaadata, et tekkis tunne, et selle eest oleks pidanud rohkem maksma, kui mis iganes Netflixi kuutasu on. 

Rohkem vaheldust

Sari kasvas vahepeal juba päris priskeks frantsiisiks. 2018. aastal Suurbritanniast alguse saanud reality jõudis Netflix’i, kes tegi nii USA, Prantsusmaa kui ka Brasiilia versioonid. Praeguseks on alles vaid USA variant, isegi Suurbritannias on “The Circle’il” juhe seinast välja tõmmatud. 

Mida teha, et Ameerika versiooniga sama ei juhtuks? Ootaks laiemat mängijate spektrit – “The Circle” on viimasel ajal läinud eespool mainitud klassikaliste tõsielusarjade teed ning osalisteks valitakse tihti noored modellid, influencer’id või mõned kolmandad kaunid persoonid, kel sotsiaalmeedia käpas. Tegelikult tahaks näha rohkem eri vanuses, eri töö ja eri taustaga inimesi. Et 72aastane üritaks koos 29aastasega 51aastasele tünga teha või siis vastupidi – äkki nad on hoopis kolmekesi parimad semud ja söövad kõik teised välja? Vot see alles oleks midagi. 

Ahjaa, viimase hooaja märksõnaks oli see, et mängijad olid vallalised. Reaalsuses avaldas see sarjale nii väikest mõju, et mul ei tulnud see isegi enne arvustuse lõppu meelde.