Minutid möödusid aeglaselt

Suurim etteheide saatele on see, et see jäi venima ega liikunud piisavalt kiiresti edasi. Ainult kaheksa laulu ja 2,5 tundi! Olgu, eks selle aja sisse mahuvad ka reklaamipausid, kuid isegi neid edasi kerides tekkis tunne, et saade startis juba ammu, aga finišisse ei jõuagi.

Mis selle siis venivaks tegi? Ülesehituselt oli saade tegelikult nagu iga teine nädalavahetuse meelelahutuslik muusikasaade – keegi laulab, esitusele eelneb väike ettesalvestatud taustalugu, kohtunikud jagavad hinnanguid ja publik saab hääletada. Formaat, mis millegagi ei üllata, ent mis samas ikka ja jälle hästi töötab. Võtame selle nüüd täpsemalt lahti.

Keegi laulab – “Uue laulu“ artistide seas on nii tuntud nimesid (nt oli esimeses veerandfinaalis Mikk Saar) kui ka seni laiemalt teadmata artiste (kiitused 12-aastasele Sebastianile, kes esimeses saates esines!). Ning sama lai kui on artistide valik, on ka žanriline mitmekesisus. Kõlab svingi, poppi, rokki, räppi, koorilaulu jne. Võiks ju põnevust ja tempot pakkuda küll?!

Võiks. Aga (esimeses) saates kõlanud laulude seas polnud ühtegi suurt hitti, mis kiirelt meelde ja kummitama jääks. Mõni laul tõusis küll teiste seast esile, kuid üldjoontes olid lood sellised, mille ajal mõte uitama läks ja mis piisavalt kaasa ei haaranud. Nii juba hakkaski venimine pihta.

Ka ettesalvestatud taustalood oleks saanud veidi kompaktsemalt edasi anda. Ära neid jätta muidugi ei tasu, sest need andsid kõlavate lugude kohta head infot ning võimaldas pilti saada ka loo autoritel, kes mõnel juhul ise laval ei olnudki. Klippide pikkust oleks aga kohati tahtnud lühemaks kärpida.

Esituste ja videote kerge venimine oli aga köömes selle kõrval, kui aeglaselt möödusid minutid žürii kommentaaride ajal. Viie kohtuniku asemel oleks vabalt võinud kolm olla – juttu oleks olnud märksa vähem ja saade oleks kiiremini edasi liikunud. Praegusel juhul ei saanud tempot alla tõmbava jutuvoo vastu isegi Karl-Erik Taukari energiline saatejuhtimine.

Kõpitsemist vajav hüppelaud

Natuke rohkem oleks tahtnud saates näha ka Jaak Joalaga seonduvat. Jah, alguses ja lõpus kõlas küll Joala looming, aga teda oleks saanud ehk rohkem rambivalgusesse tõsta. Näidata võib-olla ka mingeid arhiivikaadreid vms. Praegusel hetkel tundus Joala nimi kohati lihtsalt kerge tõmbenumbrina, millega vaatajaid meelitada.

Ja kuigi vaatajad võib Joala, mõne žüriiliikme, osaleja või Taukari nimega ligi meelitada, siis nende hoidmiseks on vaja mingit kaasahaaravust ja võlu, millest saatel (praegu veel) vajaka jääb. Üldpilt mõjus natuke lahja, veniva ja kõpitsemist vajavana. Ka Kantar Emori vaadatuimate telesaadete statistika näitab, et televaatajad eelistasid sel ajal vaadata Kanal 2 “Tähtede tähte“, mis “Uuest laulust” kõvasti hoogsam on.

Et aga kõlama jääks positiivne noot, siis saate idee on tegelikult hea, lauljad olid tublid ja julged ning saatejuht hästi valitud. Tore on ka see, et uutel artistidel on võimalik ennast laiemale avalikkusele saate kaudu tutvustada. Kindlasti on see nii mõnelegi hea hüppelaud.

“Uus laul” on TV3 eetris pühapäeviti kell 20.00.