E-sport

Eesti parim simulaatorijuht selgitab: 5 nippi, kuidas saada automängudes paremaks sõitjaks

Ekspert õpetab, kuidas saada virtuaalsel ringrajal kiireimaks sõitjaks.Foto: Risto Kappeti Facebooki konto kuvatõmmis

Risto Kappet on Eesti e-sportlane, kes on viimasel ajal teinud simulaatorimaailmas suuri tegusid. Hiljuti võitis Kappet Hollandis rahvusvahelise võidusõidu ja 3000 eurot ning ta mahtus ka eelmise aasta suurima teenistusega Eesti e-sportlaste esikümnesse.

Virtuaalsest võiduajamisest teab Risto seega kõike. Kuidas saada võidusõidumängudes paremaks? Millist varustust kasutada ja kui palju see maksab? Kuidas on kõige parem harjutada? Diktori palvel jagab Risto on teadmisi ka lugejatega.

Muide, kui Risto Kappeti nimi sulle tuttav tundub, siis võib-olla seepärast, et eelmisel aastal kihutas ta mängus “WRC 8” võidu Autogeeniuse-Tarmoga. Aga nüüd asja juurde!

Risto Kappet (paremal) võtmas vastu 3000 euro suurust võidutšekki pärast Maastrichtis nopitud võitu.Foto: Triple A Esportsi Facebooki konto kuvatõmmis

Leia aeg ja kasuta seda targalt

Nagu iga spordialaga, saab ka mängudes eelise see, kes teistest rohkem oma aega ohverdab. Enamusel meist on õhtul piisavalt vaba aega, et seda raisata. Need, kes võidusõidu kõrvalt ka “tanki” ja “LoL-i” mängivad ei saa kunagi paremaks nendest, kes seda ei tee.

Samas ei ole võimalik sõiduoskust ajaga koguda nagu numbreid sammulugejale. Ideaalne sõitja teadvustab endale, millal ta keskendumisvõime langeb alla 100% langeb ja teeb siis pausi. Maailma parimad sõitjad keskmiselt üle 45 minuti järjest ei sõida (kui tegu pole just pikema võistlussimulatsiooniga) ja piirduvad paari seansiga päevas.

Muu vaba aja saab panustada oma järgmise seansi planeerimiseks ja energia kogumiseks. Enda aja planeerimine aitab selle piiratud ressursiga efektiivsemalt ümber kaia ja läbimõeldud programm aitab ka ajuaktiivsust üleval hoida. Lihtsalt üksinda rajal sadu ringe tiirutades võib väga kergelt tekkida tuntav ja tugev apaatsus.

Suure osa sõitja vormist ja talendist loobki järjepidevast pingutamisest ja harjutamisest tekkiv kogemus. See on elustiil mis kujuneb aastatega.

Sea eesmärgid ja spetsialiseeru

Võib ju olla lõbus sõita segamini rallit ja ringrada ning proovida iga kättesaadavat mängu, aga kui tahta ühes neist ka midagi saavutada, siis pead oma pingutused ühte kohta fokusseerima.

Ka kõige arenenumatel simulaatoriplatvormidel nagu “rFactor 2”, “Assetto Corsa” ja “iRacing” on kõige rajal toimuva aluseks olevad füüsikamootorid täiesti erinevalt üles ehitatud. Täpselt samal rajal ja sama autoga sõites võib vajaminev sõidustiil olla täiesti erinev.

Üks uuemaid võidusõidusimulaatoreid on “Asetto Corsa Competizione”, mis ilmus 2018. aastal.Foto: kuvatõmmis

Näiteks kui “rFactoris” saab piire kombata ja autot veidi kurvis libistada ilma aega kaotamata, siis “iRacingu” kiireimad sõitjad on need, kes rooli võimalikult vähe keeravad ja kordagi kummi ei vilista. Samuti on kõigil platvormidel erinev roolitunnetus, erinevad nipid autode seadistamiseks ja ka lihtsalt erinev visuaalne keskkond.

Parimad sõitjad suudavad olla head erinevates mängudes, aga keegi ei ole kunagi olnud kõigis parim. Kui tahadki mitut erinevat mängu korraga sõita, siis ürita seda mitte teha vaheldumisi. Nii annad seljaajule rohkem aega eripäradega harjumiseks.

Hangi õige riistvara…

Pole kahtlustki, et virtuaalselt võidu sõites on konkurentsivõimelisele tasemele jõudmiseks vaja oma sõiduvahenditesse investeerida. Samas pole kulutatud raha ja võidetud ringiaja suhe kaugeltki nii lineaarne kui arvatakse. Alates mingist piirist suureneb küll sisseelamistunne, aga mitte sooritusvõime.

Rooli ja pedaale otsides on tasakaalupunkt 200 euro juures. Paljud maailma tipud sõidavad ja võidavad siiani Logitech G29 või Thrustmaster T300 roolikomplektidega. Näiteks võitis praegune elukutseline profisimulaatorisõitja Rudy van Buren esimese Worlds Fastest Gamer võidusõidu online finaali Logitech G27 kasutades.

Logitech G27 roolikomplekti kasutavad jätkuvalt paljud maailma parimad sõitjad.Foto: Logitech

Samuti ei ole kohustuslik omada 120hz+ mängurimonitor. Pigem kehtib reegel, et kui oled korra proovinud, siis enam tagasi 60hz juurde minna ei suuda. Samas aitab võidu sõites kiire sagedus rohkem, kui madalam reaktsiooniaeg.  27-tollise 144hz monitori võib poest leida 200 euro eest ja 34 tollise ultrawide’i juba 400 euro eest. Simracerite seas on populaarne mudel 34GL750-B.

“Kokpitis” pole kõige tähtsam mitte see, et kõik võidusõiduauto moodi välja näeks, vaid enda mugavus ja õige ergonoomika – monitor peaks olema silmadega samal tasemel, mitte pool meetrit kõrgemal.

Homologeeritud Sparco võidusõiduiste on tegelikult üsna ebamugavam ja meenutab tavalist kontoritooli. Pole patt panna rool lihtsalt arvutilaua külge, kui laud on piisavalt stabiilne.

Reaalse kokpiti otsijatele soovitan vaadata kaugemale poes saadaval olevatest ülehinnatud Playseatidest ja leida tummisemaid alternatiive välismaalt. Näiteks GT Omega, Simetik, Obutto jt. Suurepärane lüke oleks osta korralik raam välismaalt, aga käia läbi kohalikust romulast ning leida endale üks tõeliselt mugav iste reaalsest autost.

 …ja kasuta seda õigesti

Oluline ei ole ainult õige varustuse hankimine, vaid ka selle korrektne kasutamine. Kui näiteks kardispordis vastutab mehaanik selle eest, et piloodi asend oleks optimaalne, karburaator puhas, kett libe ja mutrid kinni, siis virtuaalselt võidu sõites jäävad kõik need ülesanded piloodi enda lahendada.

Risto kodune “kokpit” näeb välja selline.Foto: Risto Kappet

Virtuaalse võidusõitja masin on tema arvuti ja internetiühendus. Peale kõige vängemate komponentide ostmise on võimalik enda kaadrisagedust korralikult parandada tarkvara optimiseerides, mängu seadeid muutes ja tulemusi jälgides. Reeglina peaks mängu kaadrisagedus igas olukorras küündima ekraani sageduseni.

Ebamugav istumisasend, madal kaadrisagedus ja segavate faktorite mägi ei ole paratamatused, vaid igapäevased probleemid, mida tuleb pidevalt lahendada. Murekohti lihvides on võimalik oma vastaseid võita samamoodi, nagu rajal harjutades ja reaalset autot paremaks ehitades.

Suhtle ja tee koostööd

Inimene on arenenud teistega koos töötama ning kogemus näitab, et üksi askeldades ja omakasu peal väljas olles on tunnelnägemine kerge tekkima. Nii võivad ilmselged nipid avastamata jääda.

Kõrgel tasemel sõites on meeskonnakaaslaste olemasolu väga oluline. Suures tiimis leidub alati keegi, kes on kulutanud tunde millegi testimiseks, et teised seda tegema ei peaks. Peale ülesannete jagamise ja ringide võrdlemise on nad ka igapäevased kaaslased kõige sõiduga seotu arutamisel. Ka üks sõber, kellega muljeid jagada, võib osutuda mõõdetavalt kasulikuks kaaslaseks.

Tiimitöö on edu pandiks ka virtuaalses autospordis.Foto: Risto Kappeti Facebooki konto kuvatõmmis

Hea oleks kursis olla ka sulle huvipakkuvate mängude teadaannete, foorumite ja jututubadega. Üllatavaid nippe ja võidusõidu kogukonna aktiivseid liikmeid leiab ka YouTube’ist, kus head sõitjad mitte ei pane lihtsalt üles videoid oma parimatest ringidest, vaid kannavad otse üle ka võidusõite ja arutelusid.

Eestlastel on võimalik üldist kommuunitarkust omandada näiteks Eesti Virtuaalse Autospordi Liidu discordist või Eesti Simracerite Facebooki grupist.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.