Mis juhtub, kui need mehed aega teenima kutsutakse? Kas Robin Kool ja Jevgeni Petrishin saavad ajateenistusse minnes jätkuvalt tippspordiga edasi tegeleda või on aeg karjäärile aidaa lehvitada?

Individuaalne lähenemine

15. jaanuaril kogunes EOK, kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti esindajatest koosnev kaitseväe spordikomisjon, kus e-sportlase ajateenistuse teema Diktori palvel üles võeti. Selgus, et kuna e-sport on siinmail veel nii uus teema, siis puuduvad e-sportlaste ajateenistusse võtmiseks ka kindlad reeglid.

“Komisjoni arvamus oli, et kuna tänase seisuga puudub e-spordil alaliit, mis oleks EOK liige, on keeruline hinnata selle sportlikku kuuluvust ning taset,” selgitab EOK alaliitude kordinaator Raido Mitt.

“Küll aga on e-sportlased kaitseväkke igati oodatud ning ei välista, et kui neid kandidaate hakkab tulema ja olema, vaatame igale kandidaadile individuaalselt otsa,” jätkab Mitt. “Praegu on lihtsalt väga keeruline hinnata nende taset, kuna meil ei ole ala uudsuse tõttu seda pädevust.”

Potentsiaalselt ajateenistusse minevale e-sportlasele ei ole olukord, kus “igale kandidaadile individuaalselt otsa vaadatakse” just kõige julgustavam. Mida see e-sportlase jaoks täpsemalt tähendab?

“Kui sportlasel puudub alaliit, on võimalik läheneda neile ka individuaalselt,” täpsustab Mitt. “Praeguse seisuga on meil keeruline hinnata nende sportlaste sportlikku taset. Kui on olemas tiitlivõistlused, on seda lihtne teha. Kui ei ole, on keerulisem. Kui ei ole ka alaliitu, on veel keerulisem seda hinnata.”

Eesti e-sportlastel on näidata maailmaklassilisi tulemusi. Näiteks Robin Kooli “CS:GO” meeskond võitis aasta lõpus järjest kolm suurvõistlust ja tõusis maailmas paremuselt kuuendaks tiimiks. Kuid Mitti sõnul ei saa ajateenistuse puhul neid tulemusi ilmtingimata arvesse võtta.

“Selle näite (Robin Kooli, toim.) puhul on olemas turniiride võidud, mitte tiitlivõistluste tiitlid,” selgitab Mitt. “Kui me teiste spordialade puhul otsustame tiitlivõistluste (OM, MM ja EM) põhjal, siis ei saa me e-spordi puhul teha teisti.”

“See ongi olukord, kus komisjon peab individuaalse lähenemisega otsuseni jõudma. Arvestama neid, tegelikult kriteeriumite väliseid, tulemusi või näiteks kehtivat maailma reitingut, kui see on olemas.”

Takistuseks saab alaliidu puudumine

Kaitsevägi ja KRA suhtuvad e-sportlaste ajateenistuse eritingimustel läbimise teemasse lakoonilisemalt – kui alaliitu ei ole, siis millest me üldse räägime?

“Hetkel pole neil (e-sportlastel, toim.) organisatsiooni ega EOK liikmestaatust,” kommenteerib kaitseväe spordijuht Mikk Sarik. “Kui see on olemas ja tulevad läbi alaliidu EOKsse spordirühma liitumise avaldused, siis tuuakse see spordikomisjoni otsustada.”

Seda arvamust peegeldab ka KRA. “E-sportlased ei ole alaliiduna fikseeritud, seepärast ei käsitle EOK ka neid grupina, kelle esindajad saaksid/võiksid ajateenistuse läbida n-ö spordirühmas,” selgitab KRA avalike suhete nõunik Anne Osvet.

“Teema on EOK ja spordiringkondade lahendada. Kaitseressursside amet ei puutu siinjuures üldse asjasse. Meie saame EOK-lt sportlaste nimekirjad, keda siis vastavasse väeossa aega teenima suuname.”

Mida arvab tippsportlane?

2016. aastal Rio olümpiamängudel pronksmedali võitnud sõudja Kaspar Taimsoo arvab, et e-sportlased võiksid kindlasti saada võimaluse ajateenistuse eritingimustel läbimiseks, kuid leiab ka, et pall on hetkel just e-sportlaste väljakupoolel.

“Ma arvan, et see on koht, kus e-sport peab teatud reeglitega kaasa minema ja mitte sarvi vastu ajama. Aktivistidel tuleks kokku tulla ja alaliit ära teha,” kommenteerib Taimsoo. “Keegi peab lihtsalt esimene olema ja kui EOK on rääkinud, et nende silmis on e-sportlased justkui sportlased, siis probleemi tegelikult ei tohiks olla.”

Taimsoo sõnul ei ole alaliidu loomine ka pikk ja keeruline protsess ning paar asjalikku eestvedajat saaksid sellega kahtlemata hakkama. Tal on ka ideid, kuidas erinevad e-spordi katuseorganisatsioonid võiksid olla üles ehitatud.

“Ma usun, et alaliidud oleks mõistlik luua näiteks piirkonniti suurlinnadest lähtuvalt,” arvab Taimsoo. “Aga võib teha ka mängupõhiselt üleeestilise liidu, kui meil oleks näiteks piisavalt “Counter-Strike’i” mängijaid, kes tahaksid enda organisatsiooni luua.”

Taimsoo mõistab, et eksisteeriva süsteemi sees on e-sportlased keerulises olukorras, kuid alaliidu loomises näeb ta ajateenistuse küsimusele selget vastust. Peab lihtsalt pealehakkamist olema.

“Ma saan sellest aru, et e-sportlastele on raske spordirühmade osas kriteeriumeid luua,” räägib Taimsoo. “Aga kui algust ei tehta, siis on selge, et ei jõuta mitte kuskile.”

Ajateenistus eritingimustel – teoreetiliselt võimalik

E-sportlased on Eestis ambivalentses olukorras. Nad esindavad uut tippspordivaldkonda ning nende tegevuse haldamiseks ei ole loodud ühtegi organisatsiooni. Arusaadavalt on EOK-l ja kaitseväel keeruline e-sportlaseid mahutada hetkel kehtivasse reeglistikku. Seni ei ole selleks ka põhjust olnud – mitte ükski virtuaalsportlane ei ole avaldanud soovi eritingimustel ajateenistust läbida.

Kuid selleks on siiski võimalus olemas, vähemalt teoreetiliselt. Kuigi veel puuduvad kindlad arusaamad sellest, kuhu asetuvad virtuaalsportlased klassikaliste spordialade esindajate kõrval, on EOK siiski valmis lubama neil ajateenistust tippsportlastele mõeldud tingimustel läbida. Paberil on kõik võimalik.

Vaevalt, et ajateenistusse kutsutud Eesti maailmatasemel e-sportlased sellest teadmisest lohutust leiavad. Nemad peavad leppima sellega, et nende karjäär võib takistuda veel välja töötamata toore süsteemi konaruste taha ja et nende edasise käekäigu eest otsustavad inimesed, kes ei suuda mõista, mida ja miks e-sportlased teevad.

Aga siiski, vähemalt selle teema peale mõeldakse. Vähemalt on olukord siin parem kui Eesti noorte videomängusõltuvuse puhul, millega keegi ei oska mitte midagi peale hakata.