Kuna aasta-aastalt on osalejate arvud muutunud, ei tähenda Eurovisioonil saavutatud koht kindlasti seda, kas lugu on hea või halb. Lisaks ei tähenda kehv koht alati ka kehva lugu.

Silvi Vraiti “Nagu Merelaine” jäi küll eelviimaseks, kuid on siiski legendaarne. Samamoodi on tuhast tõusnud näiteks ka Getter Jaani finaalis eelviimaseks jäänud “Rockefeller Street”, mis on TikTokis uue elu saanud ning millele on isegi Know Your Meme lehel sissekanne tehtud.

Ja loomulikult on kõigi maitse erinev ning kõik need lood valiti siiski omadel aastatel just parimana Eestit esindama.

Siin on viis kõige veidramat, kohatumat või lihtsalt halvemat lugu, mille me kunagi oleme Eurovisioonile saatnud:

Kreisiraadio – “Leto Svet” (2008)

Alustame lihtsamatest. Kreisiraadio fenomen jäi välismaalastel tabamata ning artistide terav kriitika Eurovisiooni lauluvõistluse pihta jäi kahjuks arusaamatuks.

Väga veidrad Kreisiraadio tüübid laval, taustaks bikiinides tantsijad mõjusidki lihtsalt kummaliselt ja halvasti. Ega sellele muud lisada polegi. Me ju kõik teadsime, et see lugu siia nimekirja jõuab.

Jüri Pootsmann – “Play” (2016)

Olgem ausad, tegelikult pole lool midagi viga. Aga siia nimekirja on Jüri Pootsmanni “Play” sattunud peamiselt selle pärast, et see lugu tõi Eestile meie kõigi aegade halvima ning ühtlasi 2016. aasta Eurovisiooni viimase koha.

Esitlus oli tõesti pigem piinlik ja see kaarditrikk ei aidanud kindlasti kaasa. Lugu ise on mõnusalt bondilik. Kasvav. Võimas. Tegelikult pole viga midagi, esinemisnärv võitis ja tulemus kannatas.

Neiokõsõ “Tii” (2004)

Megamiksi pärimusmuusikast ja popist on Eurovisioonile saadetud korduvalt mitmest riigist. Neiokõsõ “Tii” oli vist lihtsalt oma ajast ees, sest näiteks eelmisel aastal saavutas sarnaselt poppi ja etnot segades lõbus Norra leelotajaga lugu “Spirit In The Sky” KEiiNO esituses tervelt kuuenda koha ning läks rahvale väga peale.

Neiokõsõ teenis küll tubli üheteistkümnenda koha, kuid ilmselt nii meeldejääv pole. Eurovisiooni lavale keelati Neiokõsõl muideks pussnuge kaasa võtta. Need, mida videos näeme, on kõigest noapead ilma teradeta.

Janika Sillamaa – Muretut meelt ja südametuld (1993)

Janika Sillamaa oli esimene Eesti esindaja Eurovisiooni lauluvõistlusel. 1993. aastal toimus Eesti eelvoor veidi teisiti: Janika laulis kõiki seitset erinevat laulu ise ning žürii valis neist oma lemmiku, mis läks ka Eurovisioonile.

Rahva seas on toonastest lugudest aga tollest eurolaulust palju kuulsamaks saanud näiteks “Lootus”, “Muretut meelt ja südametuult” on aga hoopis unustustehõlma vajunud. Sillamaa osales uute Ida-Euroopa riikide jaoks korraldatud poolfinaalis Sloveenias, kus saavutas viienda koha, kuid kahjuks finaali ei pääsenud.

Ruffus – “Eighties coming back” (2003)

Tegelikult loona väga mõnus, kuid aastal 2003, kui võidulooks oli pesuehtne eurolugu Türgilt “Everyway That I Can” ning lavalt käis läbi ka näiteks t.A.T.u., ei olnud Ruffus just asjakohane.

Ruffuse britpop eesotsas Vaiko Epliku rohelisetriibulise triiksärgiga ning punase lipsuga ei sobinud hästi Eurovisiooni lavale ning ei ühildunud kogu ülejäänud võistlusesse.

Siin nimekirjas on välja toodud kõigest viis lugu 28-st. Võib juhtuda, et nii mõnigi lugu, mida peate kehvaks, on mainimata jäänud. Internetist leiab kõik Eesti eurolaulud lihtsasti üles, soovitame meenutada!