Uskumatu pole muidugi see, et näitlejad nii head on, vaid see, et neile on antud dialoog (stsenaristid Mehis Pihla, Jim Ashilevi, Kait Kall), millega särada ja režii (Doris Tääker), mis hoiab pinget ja ei lase asja venima. Ka mitteverbaalne koomusk töötab. Kui Külliki Saldre koristaja Alole harjavarrega üle küüru tõmbab, siis lihtsalt purtsatad. Täpselt nagu peab, ilma igasuguse Eesti-handicapita. Respekt kõigile tegijatele.

Ma saan aru, et ongi raske, aga…

“Su nädal kõlab tuttavalt” peaks olema poole lühem ja olema eetris enne “Alot”, mitte vastupidi. Arusaadavalt on tegu kohutavalt raske žanriga. Teha perifeerses Eestis piiratud ressursiga päevakohast huumorit ja täita sellega tihedalt terve tunnine vahemik ongi gargantualik ülesanne.

Aga kui juba ootused üles kütta, siis tuleb neid täita. Ka SNKT on ju kokku ajanud aukartustäratava seltskonna. Piiratud geeniused Ago Roo, Tõnu Oja, Andrus Vaarik ja Taavi Teplenkov netikommentaare ette lugemas panevad küll muigama, aga on siiski nende talendi raiskamine.

Kohati tundub, et saate pikkus on asunud sisu dikteerima. Okei, panite Jan Uuspõllu laulma, aga see läheb venima. Kogu aeg mõtled, et sellises formaadis peaks juba esimene rida lööma, aga lõpuks selgub, et nalja ei tulegi.

Poliitikute lahkumise sketš on hästi teostatud ja omab ju pointi, aga on way liiga pikk ja ilmselt ei lähe enamikele inimestele korda. Saatejuhi otsimine ilmselt kõnetas tegijaid rohkem kui vaatajaid.

Mõne sel hooajal alustanud saate kohta tahaks pärast esimest episoodi öelda, et ärge rohkem tehke. SNKT tegijatele ütleks siiski, et pingutage edasi. Tegelikult me ju tahame, et keegi ühiskonnas toimuvat vaimukalt pea peale keeraks.