Eesti

Kaupo Kalda: mul on “Laseri” saate järel hirm, et järgmine kord drooniga tööd tehes võin langeda rünnaku ohvriks

Droonilennutaja Kaupo Kalda.Foto: Erakogu

Sel esmaspäeval TV3 saates “Laser” olnud lõik droonilennutajatest tekitas antud kogukonnas pahameelt. Eesti üks tuntumaid droonilennutajaid Kaupo Kalda kirjutab arvamusloos, et saatelõigu järel on tal hirm, et järgmine kord drooniga tööd tehes võib ta langeda rünnaku ohvriks.

Olen elukutseline droonifotograaf ja pildistan peamiselt kinnisvara ning linnaruumi, kus toimuvad ka enamus mu lendusid. Ma armastan väga seda tööd ning see on leivaks mu perele.

Hiljuti sattusin nägema telesaadet “Laser”, kus saates osalejate läheduses lennanud droonide suhtes kutsuti üles lennutajaid ähvardama ja püstolitega vehkima. Kogu saate agressiivne ja samas lõõpiv toon ning kallutatus oli ehmatav ning jäi mulje, et siit sai kuuma teemat saatesse üles kruttida.

Ma tulen rahus!

Me kõik oleme kuulnud autoga sõitjatest, kes hoolimatusest lõpetavad karmide avariidega. Me oleme kuulnud mõrvaritest, kes kedagi kääride või kööginoaga suskasid. Eestisse on müüdud kaugelt üle 10 000 drooni.  Tõenäoliselt ka mõni droonilennutaja võib kurja plaanida, pole küll kuulnud. 

Aga ma ei kutsu seepärast üles autojuhte, moekunstnikke ja droonipiloote üldistavalt taga kiusama, neid ähvardama ja nende vara lõhkuma. Isegi kui mõni droonitaja teebki lolluseid, ei tohiks seda siduda vaikimisi negatiivse eeldusega. Nagu ka igat autot või kääripaari nähes.

Selle laetud saate järel on mul hirm, et järgmine kord, kui oma tööd teen, võin saada füüsilise või verbaalse rünnaku ohvriks, mis võib maksma minna kuni 6000 eurot (lennusoleva droonikomplekti suurusjärguline hind), pluss võimalikud maapealsed kahjud, pluss mu pere leib.

Okei, mul on küll droonidel kindlustus ja tugev kolmanda osapoole kindlustus, aga siis tuleb kahjusid ründajalt pärast nõudma kindlustusfirma. Lisan, et absoluutne enamus droone ei ole kindlustatud.

Krunt on maa, mitte õhk

Seaduse silmis ei ole krundi kohal õhuruum kosmoseni krundi omaniku vara. Sealt võivad üle lennata lennukid, kopterid, droonid jne. Seaduse mõistes on maaomand kasutaja vara kuni nö praktilise kõrguseni. Ma enda jaoks olen selle lahti mõtestanud suurusjärgule 15-20m.

Selleks, et lennult pilte teha, on mul paratamatult vaja liikuda pildistatavast eemale, naaberala kohale. See on võimalikult lühiajaline ja täiesti süütu olukord. 

Oma karjääri jooksul on tuldud kümmekond korda küsima, mida ma siin teen, aga peale selgitust on kõik hästi. Vaid paaril korral on vanemaealised härrased olnud tõsiselt pahurad, sest nad tõsiselt ei taha midagi kuulda droonidest, põhimõtteliselt. Ühel juhul istus inimene autos poe ees ja mina pildistasin 100m eemal uut taristut. Siiski juttu vestes rahunes ja hakkas hoopis huviga põnevat tehnikat uudistama.

Miks nii negatiivne kuvand?

Ma üldse ei poolda, et meie ametile või hobile kleebitakse külge nii negatiivne üldistus. Just selline tunne mulle ja paljudele teistele drooni pilootidele jäi.

Soovitus ka lennutajatele – ärge lennake tihti samas kohas, eraaladele, kus on inimesi, eriti liiga lähedale. See häiriks ka mind, kui iga päev keegi mu krundi kohal madalal lendaks. Lühiajalised ületused on okei, aga mitte pidev passimine. Kuigi sa tõenäoliselt pildistad midagi eemal või naudid kaamerast üle katuste paistvat loojangut, võib inimesele all jääda teine mulje.

Mina tean ainult eetilisi droonilennutajaid. Okei, peale ühe, kes lendas laulupeol väga kõrgel rahvamassi kohal. Aga üldiselt ollakse viisakad, lennutajad on reeglina hobistid ja see on tore, et inimesed midagi armastavad. Minule on see nii töö kui hobi ja mulle kui fotograafile väga meeldib see kolmemõõtmeline vabadus, mida droon võimaldab. Palun ärge võtke mult seda ära.

Toimetasid Ronald Liive ja Martin Liivand.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.