Kolm fakti, mida sa Peruu vihmametsa elust ei teadnud

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Vihmametsas elavate kohalike seas oli Jakob korralik vaatamisväärsus.Foto: Jakob Rosin

Sai siin Peruus käidud. Pärast seda on selge, et matšeete vööl metsa minna pole sugugi liigse agressiivsuse ega tarbetu isatsemise märk. Päriselt ka. Kuidas sa muidu võsa raiud?

Matšeetega saab metsas kala praadida

Oletame, et sa oled nüüd keset metsa. See ei pea isegi olema Amazonase vihmamets, tavaline Eesti hundivõsa käib küll. Tahaks kala süüa, kala tuli just metsatiigist välja, tikud on ka, et okstest lõket teha, aga panni pole?

Ei hullu! Aja matšeete lõkke kohal tuliseks ja aseta kala sellele. Nemo ongi küpse ja valmis söömiseks. Nüüd võid matšeetet kala tükeldamiseks kasutada.

Muidu saad matšeetet kasutada veel näiteks võsa lõikamiseks, telgivaiade valmistamiseks, habeme ajamiseks ja reisikaaslaste hirmutamiseks. Sest kui Jakob otsustavalt “Ma proovin ka,” matšeete kätte võttis, kadusid kõik kuhugi jämedate puude taha, mida vist ühe hoobiga päris maha ei raiu.

Siidilipp ja hõbepurjed

Siin on see tuntud romantiline merelaul, mis kõlab natukene nii, et seda peaks üks üksildane valges kleidis neiu kusagil päikseloojangusel Kakumäe rannal ümisema.

Aga vot, meie reisul sattusime me Sol De Ucayali külla. See on Ucayali (mis on Amazonase üks harujõgedest) ääres asuv küla, kus keegi meist varem polnud käinud. Astusime maale ja palusime öömaja, mida meile lahkesti ka pakuti.

Täpsemalt pakuti seda ühe mehe elamises, kel paar lastki. Ja neil paaril lapsel oli umbes paarkümmend sõpra, kes meid gringosid, ehk valgeid, uudistama tulid. Muidugi, täiesti arusaadav. Seisime siis reisikamraadi Henry ehk Genkaga, natukene ehmunud umbes 35 pealisest lastekambast ning lapsed vudisid end meie ette ridadesse, ilmselt mõeldes, et nüüd läheb kohe mingiks esinemiseks.

Me ei osanud muud teha, kui lõime lahti selle sama, “Siidilipp ja hõbepurjed,” aga mingis imelikus marsitaktis, nii et iga salmi lõpus on kohustuslik Valleraa.

Muide, seda sinast regilaulu saab näha meie reisist valminud reisisarja “Meelte Sagedus Amazonases” teises episoodis.

Metsas elab puu, mis tapab teisi armastusega

Tema nimi on Mata Palo. Üksinda ta kasvada ei saa, vaid mässib end teise puu ümber, et end selle najal aina taeva poole upitada. Aastakümneid kasvavad nad koos, kuni puu, mis Mata Palosse mähkunud on, ühel hetkel kõduneb ja kokku vajub.

Mine võta nüüd kinni, kas tegemist on rõvetu parasiitpuuga, kes teisi metsataimi tapab, või siis armunud puuga, mis oma kallima ümber mähkub, kuniks see vaikselt sureb.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.