Täna õhtul on OP+-il juba teine saade ja eelmise nädala avapaugu valguses saame seda julgelt soovitada. Kohe põhjendame, miks:
- Margit Kilumets on hea intervjueerija. Ta naudib särinat, mis tekib, kui ta esitab intervjueeritavale mitte liiga mugavaid küsimusi ja sunnib end seeläbi avama. Ammu oli aeg leida talle juba autorisaade, kaua ta ikka väikseid kultuuriuudiseid teeb. Ehkki OP+ juhib Margit koos Margus Taboriga, on rollid selgelt ja loogiliselt jaotatud – Margiti asi on intervjueeritavaid pinnida, Marguse asi on olla muhedas jutustaja rollis, mis talle jube hästi sobib.
- Kuulsad ja huvitavad külalised. Esimese saate kõige kihvtimad lood olid: Märt Avandi oma Pärnu koduhoovis heietamas Jaak Joala ainetel valminud “Kremli ööbikutest”; Andrus Kivirähk rääkimas oma lahedatest raamatuleidudest ja salajasest Mati Undi nimelisest raamatuklubist, kus näitlejad ja loomeinimesed kord kuus raamatutest räägivad. Mõlemad on A-kategooria tähed, kuid OP+-il õnnestus nende kohta leida ikkagi nurk, mida keegi veel ei teadnud ja avas staarid taaskord uues võtmes.
- Margus Tabor on mõnusa energiaga. Isegi kui tal hetkel ei ole midagi superolulist öelda, on teda mõnus vaadata. Tuju läheb kohe heaks. Ta seletab huvitavalt, kasutab kihvte väljendeid ja on haarav jutustaja.
Kui uut OP+-i millegagi võrrelda, siis mitte eelmise OP-iga, vaid “Tähelaeva” ja “Hommik Anuga”.
Seetõttu ootaks, et ETV leiaks endas jõudu ja motivatsiooni ka päris kultuurisaade teha, kus noored ja särtsakad reporterid iganädalaselt mööda näitusi, kinosaale ja teatreid jookseksid. Kellelgi teisel kui eestlastel pole põhjust Eesti kultuurist rääkida ja praegustest kultuuriuudistest jääb iseenda saba kergitamiseks väheks.
Teine mõte – enne kui patendiamet nüüd “Kirjandusministeeriumi” brändi Eesti Meedia omaks kinnitab, võiks ERR selle vaidlustada ja Mart Juurele saate tagasi anda. Uus OP+ ja Kirjandusministeerium sisult üksteisega ei konkureeri, vaid täiendavad teineteist. Ilmselt jääb selle idee realiseerimine aga raha taha.
