Samas oli võimalus ahvatlev. “Istusime Andruse ja Heikiga koos ja arutasime. Õiget ideed ei tulnud ja juba tehtud asja ei tahtnud korrata. Meile on alati oluline, et suudaksime panna filmi ka meile midagi väga olulist.”

Kuid ühel päeval leiti ka mõte “Lotte ja kadunud lohed” stsenaariumi kirjutamiseks ja enam tagasiteed ei olnud. “Filmis on palju muusikat ja laulu, aga see ei ole juhuslik. Tegu on väga olulise komponendiga. Lugu ise räägib juurtest, väärtustest ja jonnimisest,” annab Põldma vihje.

Lotte menu uue joonisfilmi tegemist ei mõjutanud ja jalust nõrgaks ei võtnud. “Kui me Andrusega ja Heikiga stsenaariumit kirjutame, siis tahame eelkõige, et see meile meeldiks. Et me itsitaks ja lustiks lugu välja mõeldes. Ja kui Heikiga juba filmi teeme, siis mõtleme filmi, mitte austajate ega kriitika peale.”

Keegi ei tule ütlema, et Lotte ema ei tohi pliidi ääres süüa teha

Veel enam ei taheta kuulata kõrvalt tulevaid näpunäiteid või soovitusi. Põldma ütleb, et eriti veel stiilis: Lotte peab alguses olema paha tüdruk ja siis filmi käigus kasvama ümber heaks tüdrukuks või Lotte ema ei tohi pliidi taga süüa valmistada, sest tänapäeva Euroopas peetakse seda naise ahistamiseks. “Peame ise olema kindlad, et meie otsused on ainuõiged. Nimetame seda elu jaatavaks ja edasi viivaks mõnusaks egoismiks,” tunnistab Põldma.

Põldma kinnitab, et kõiki Lotte filme on tehtud maksimaalse pühendumisega. “Emotsioonidel ei tohi lasta võimust võtta, mõistus tuleb hoida selge ja kaine. Režissöörile tähendab täispika animafilmi tegemine tootmisperioodi ajal iga päev kümnete otsuste langetamist. Juba langetatud otsust on hiljem väga raske tagasi võtta või muuta. Samas – ka kõhuhäält tuleb mõnikord kuulda võtta, sest ta on paganama tark.”

Põldma selgitab suur vastustust sellega, et režissöör peab nägemuses olema kindel, sest filmi tootmise aluseks on kokkulepitud ajagraafik. “Film on jagatud stseenideks, üks stseen on keskmiselt neli-viis sekundit pikk. Režissöör annab animaatoritele stseenid joonistamiseks välja. Viimase võtavad aluseks režissööri soovitused ja näpunäited.” Põldma jagas tööd välja viiele Eesti ja kolmele Läti animaatorile.

“Ühte stseeni teeb animaator keskmiselt kaks-kolm päeva, kui nüüd režissöör leiab, et ta oleks pidanud stseeni siiski teisiti selgitama, peab animaator ju uuesti alustama. Aga see tähendab, et kaks päeva on raisku läinud. Ja süüdi on selles režissöör. Tähendab – sa pead enne kõik hoolikalt läbi mõtlema ja siis selle kõik animaatorile hästi ära seletama. Ja samas on see ju loominguline töö!”

Kuid “Lotte ja kadunud lohed” on tõesti nii kaugel, et isegi viimsele kui ühele tegelasele on näitlejad juba hääle andnud. “Kõik on peale lugenud. Vene versioonis lugesid vene näitlejad dialoogid sisse oma emakeeles. Kuna tegu on lastefilmiga, siis on oluline, et lapsed saaksid neile mõeldud filme vaadata ja kuulata emakeeles. Kokku luges ja laulis nii eesti kui vene versiooni umbes 60 näitlejat.”

Filmi tegemisele aitasid kaasa ligi 200 inimest

Kuid näitlejad on ainult osa nendest, kes “Lotte ja kadunud lohed” tegemisel kaasa aitasid “Päris täpselt kokku ei ole lugenud, kuid meeskonda kuulus umbes 170 kuni 200 liiget ja nende seas olid nii eestlased kui ka lätlased,” lisas Põldma.

Naabrid on filmi tegemisel pannud külje alla ka teisel moel. “Täispika joonisfilmi tegemine ei ole üldsegi odav. Stsenaariumi kirjutamine, arendus, tootmine, järeltootmine läksid kokku maksma 2 721 895 eurot. Seekordne eelarve oli veidi suurem, kui eelmistel Lotte täispikkadel filmidel. Kuid filmi sisu ja temaatika tingisid seda. Kasutasime päris palju 3D tehnikat.”

Põldma tõdeb, et EV100 poolse toetuseta ei oleks seda filmi sündinud, kuid ainult sellest ka ei piisanud. ”Õnneks tulid meile appi varasemgi koostööpartner Rijafilms. Nende panus filmi eelarvest oli veidi alla kolmandiku. Seega on uus Lotte film Eesti-Läti koostöö,” tunnistab Põldma.

Lätlased tegid vastavalt oma rahalisele panusele filmi eelarves 1/3 animatsiooni, 1/3 ümberjoonistust ja 1/3 tegelaste värvimist. “Läti kunstnik tegi Heiki Ernitsa juhtimisel osa filmi taustadest, lisaks kirjutas Renars Kaupers kolm laulu, mille eestikeelses variandis laulsid need sisse Marko Matvere, Gerli Padar ja Andero Ermel,” avaldas Põldma.

Peategelastele on andnud hääle Evelin Võigemast, Helmi Tulev, Mait Malmsten, Elina Reinold ja Sepo Seeman.

“Lotte ja kadunud lohed” esilinastus toimub 4. jaanuaril 2019.