Eesti

Marii Karell EFTA galast: miks jagatakse auhindu jätkuvalt sugude järgi?

Kohtleme naisi ekraanil võrdselt, siis koheldakse meid ka päris elus võrdselt. Foto: Kalle Veesaar

Esmaspäeval jagatakse kolmandat korda teleauhindu ja keegi ei imesta enam ammu selle üle, et autasud saavad jaotatud poliitiliselt korrektselt. Miks aga ikka veel jagatakse välja parima naise või mehe tiitleid saatejuhi kategooriates eraldi?

Tüdrukute osakaal koolis on terves maailmas kasvanud. Aastaks 2015 käisid 90% algkooliealistest tüdrukutest koolis. Sõltumata riigist. See number siin näitab maailma keskmist.

Naiste hääleõigus on alates 1950ndatest hüppeliselt kasvanud ning tänaseks on naistel õigus hääletada 193-s riigis. Kokku on maailmas riike 194. Ainsana pole Saudi-Araabia naistel valimisõigust.

Kumb tiitel antakse enne?

Need numbrid näitavad, et naine on õnneks tänapäeval enamikus maailmas aksepteeritud ühiskonna liige. Valdavalt ka Eestis.

Sest meil on üks president. Ei ole eraldi mees-president ja nais-president. Üks peaminister. Saagu selleks sekord siis mees või naine. Miks aga peaks meil siis olema eraldi parim meessaatejuht ja naissaatejuht?

Koht, kus sugudeks jagamine on põhjendatud on sport. Meeste ja naiste füüsilised eeldused sportlikuks soorituseks on looduse poolt määratud olema erinevad. Kuid saate juhtimine – miks seda peaks naiste ja meeste hulgas eraldi hindama? Sest naised on ilusamad? Okei, see tundub loogiline, aga miskipärast peetakse mees-saatejuhi tiitlit ihaldusväärsemaks ja see antakse alati välja pärast seda kui naine on selle soojendusesinejana juba kätte saanud.

Teine põhjus, mis tuuakse, on see, et nii saab rohkem inimesi auhindu, sest muidu antaks parimad saatejuhi tiitlid aastast aastasse ainult meestele ja omavahel võistleksid seal ainult mehed.

Ajakirjanik vs meelelahutaja?

Rohkem auhindu on alati parem, aga mõelgem nüüd natukene soovälistele kategooriatele. Esiteks, ma ei arva, et Karl-Erik Taukar ja Marko Reikop peaksid üldse kõrvuti mees-saatejuhi tiitlile kandideerima.

Üks on olnud 20 aastat iga päev otse-eetris, kus kajastab nii päevakajalisi, poliitilisi kui meelelahutuslikke teemasid. Teine juhib ettekirjutatud stsenaariumiga telemängu. Teeb seda kahtlemata hästi ja karismaatiliselt, aga need pole võrdsed saated – neid ei saa panna ühe kategooria alla.

Miks ei võiks olla teleauhindade jagamisel kategooriteks: parim intervjueerija, parim reportaaži meister, parim eksperimenteerija jne? Täitsa rahulikult saaks neid tiitleid naiste ja meeste vahel jagada ja kõigile jaguks.

Kui te nüüd esmaspäeval hakkate Eesti Filmi- ja Teleauhindade sõud vaatama, siis võtke rahulikult, kui teie lemmik pärjatud ei saa. Kuna kõik kanalid annavad selle sõu jaoks oma rahalise panuse, siis loomulikult tahavad kõik ka selle eest endale auhinda saada. Nii peab neid jaguma ETV kõrval Kanal 2le, TV3-le ja sel aastal ka Tallinna TV-le.

Loomulikult arvestatakse siin ka eelmiste aastatega, et kanal, kes eelmisel aastal juba parima saate auhinna sai, seda sel aastal ei saaks, sest teistele peab ka jaguma. Siin on poliitiliselt kõik väga korrektne.

Aga nii kaua kui suurtel sõudel käib auhindade jagamine jätkuvalt sugude järgi, ei saa me iial üle soostereotüüpidest ja palgalõhest. Me ei pea ootama, kuni Oscari-gala sellega algust teeb, vaid võime ise alustada kõigi inimeste võrdse kohtlemisega.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.