Liisi käis ka Saksamaal kohapeal potentsiaalsete teenusepakkujatega tutvumas, kuid see võimalus jäi eelarve taha. “Saksamaal on hoopis teised hinnad. Numbreid ei ütle, kuid see summa oli ikka kolm korda suurem. “Ehk oleks vajadusel see raha ka leitud, kui filmi jaoks oleks seda väga-väga vaja oleks olnud. Kuid kogu logistika Eesti ja Saksamaa vahel, mis sellega kaasnenuks, oleks selle protsessi väga keeruliseks ajanud.”

Liisi võttis seepeale ühendust Grimmikooli kursaõega Iris Münteliga, kes oli varem õppinud ka skulptuuri ja tal oli mõningane kogemus juba olemas. “Tema muidugi ütles alguses, et hull oled või, see on ju nii suur töö.“

Paar kuud veeretati mõtteid. “Me ei leidnud kohe päris head lahendust ja see protsess võttis ikka mitu kuud aega. Kuid üks hetk Müntel helistas ja ütles, et teeme ära. Iirisel oli juba varasem kogemus olemas, kuidas silikoonist lisandeid valmistada. Kuid mina läksin Põhja-Iirimaale Titanic Creatice Management kooli. Kursus kestis nädalakese: seal õppisin Stuart Bray käe all silikooni valamist, modelleerimist ja värvimist.“

Stuart Bray on Inglismaalt pärit eriefektide grimeerija, kes on kaasa teinud filmides “Muumia”, “Muumia tagasitulek”, “Gladiator” ja “The League of Extraordinary Gentlemen”, milles muide tegi kaasa ka Sean Connery.

Lasnamäele püstitatud keemialabor

Koolituselt naastes sai alustada ettevalmistustöödega. Kõigepealt tuli selleks teha grimmikavandid, millised näitlejad täpsemalt välja peavad nägema. Seejärel kinnitama ideed filmi stsenaristi ja režissööri Tanel Toomiga ja arutati, mida veel muutma peaks. Pärast seda hakati pihta silikoonlisandite tegemisega, millele järgnesid grimmi- ja kaameraproovid. “Rentisime alguses selle tarbeks Lasnamäel töökoja, sest tavalises meigiruumis seda tööd ei tee. Panime justkui ühe keemialabori kokku. See ei ole selline puhas töö: meigiga ei ole sellel midagi pistmist, hiljem kolisime oma labori ümber Heina tänava angaari, mille filmistuudio meile eeltööks võimaldas. Pool ruumidest oli siis kostüümiladu ja pool grimmitöökoda. See tegi eeltöö väga ladusaks ja mugavaks, olime kogu aeg kostüümikunstnikuga ninapidi koos. Karakteri loomise juures on väga oluline, et need kaks osakonda omavahel head koostööd teeksid.“

Filmi võttesse mineku ajaks oli millimeetri pealt teada, milline keegi välja hakkab nägema. “Teadsime milline juuksevärv tuleb, mis pikkusega habe. Tammsaare on muidugi oma kirjelduse ette andnud, kuid ka Tanelil oli väga konkreetne nägemus. Peategelane Priit Loog on tegelikult brünett, kuid tahtsime, et Andrese osatäitjana oleks ta selline kartulikarva ja erineks seega Priit Võigemasti mängitud Pearust. Saime värvida ja proovida, sest see ei tule ka ühe korraga välja. Tumedat heledaks värvida on päris keeruline. Hästi palju abi oli oma ala professionaalidest ja Helen Heinroos aitas meid selles päris palju.“

Kulmud tuli välja kasvatada

Kahe aasta jooksul, mil filmimine toimus pidi arvestama, et välimust selle aja jooksul ka tavaelus muuta ei saa. Priit Võigemast ja Loog pidid mõlemad pikemad juuksed kasvatama. Näitlejad Maiken Schmidt ja Ester Kuntus käisid ringi väljakasvanud kulmudega, sest tollel ajal ei olnud kitkumine kombeks. “Estril värvisime ka juukseid heledamaks, mida värskendasime, sest aja jooksul tekib ikka väljakasv.“

Võttepäevi kokku oli 75, mis oli kahe aasta peale ära jaotatud. Vastavalt sellele, millist ilma või aastaaega stseenis vaja oli. Näitlejaid koos ekstratega käis aja jooksul läbi kuskil 400 kanti. “Kedagi ei lastud grimmita platsile.“

Kuid sellega ei pidanud Liisi üksi hakkama saama, vaid selleks oli olemas terve meeskond. Vastavalt sellele, kui palju parasjagu osatäitjad oli. Maksimaalselt oli ühel massivõttepäeval olnud kokku 12 grimeerijat. “Peanäitlejad olid meil ära jaotatud, et asi toimiks. Igaüks vastutas ühe tegelase eest. Mina valmistasin ette peategelast Andrest, et oleks kogu aeg üks ja see sama inimene ja käekiri. Iiris Müntel ja Anu Konza paigaldasid siis näiteks koos Mari (Ester Kuntu) vananeva grimmi.“

Grimmitoolis saab ka väikse uinaku teha

Andrese grimm võttis enamasti aega neli tundi ja alustati vahel kell viis hommikul. „Sain aru, et see vajab suurt keskendumist. Tegingi nii, et ärkasin hommikul üles ja fokusseerisin end 100% ühele asjale. See on hästi täpne töö ja seda ei saa minna tegema pea laiali otsas, sest kõik lisandid peavad olema õigesti ja täpselt lisatud. Kõik on millimeetri küsimus ja enne peab step by step kõik läbi mõtlema.“

Näitleja Priit Loogi jaoks oli grimmiaeg üsna keeruline, sest kokku pidi ta paigal püsima üle nelja tunni. “Kuid ta sai superhästi hakkama. Ta aeg-ajalt tukkus, sest meil on peatoega toolid, kuid ega sügavalt magada ei saa, sest vahepeal pead pead liigutama. Kuid osa ajast luges ta meile Hellaga (Hella Marats, Liisi abiline silikoongrimmi paigaldamisel) uudiseid ette ja arutasime muid elulisi teemasid. Lõppkokkuvõttes olid need toredad ja meeldejäävad hommikud.”

Käesoleval suvel üles võetud stseenid valmistasid Liisile ka parasjagu muret. “Enne filmima alustamist tundsin suurt ärevust, kuid ka selle aasta kõrged temperatuurid tegid rahutuks. Kogemust nii palju ei ole ja ei tea, kui hästi need silikoontükid temperatuurile ja higistamisele vastu peavad. Selleks on spetsiaalsed liimid ja higistamisvastased vahendid, kuid ka need on ilmastikust mõjutatavad. Õnneks läks kõik hästi.“

Augusti alguses said kõik stseenid tehtud, mis tekitas ka omajagu emotsioone. “Mul oli eelviimane võttepäev, kui vananevad grimmid said tehtud, siis tuli ikka pisar silma küll. Oli tohutu suur tänutunne ja pingelangus. Esikale lähen kindlasti nii, et jalg väriseb all. Ma olen küll enne näinud erinevaid stseene, kuid ikka on ärev tunne, et milline kõik lõpuks välja näeb.“