Eelmets lisas, et sotsiaalmeedia kasutajal on siiski õigus kasutada pilti sama teenusepakkuja keskkonnas. Kui Facebookis jääb mõni tore postitus ette, siis on inimesel lubatud seda Facebookis ka jagada.

Pildi autorilt luba küsimata rikutakse autoriõigusi

Kuid sellele lisandub Eelmetsa sõnul eraldi klausel, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on ainult füüsilisel isikul lubatud pilti kasutada isikliku kasutamise eesmärkidel, juhul kui sellel ei ole ärilisi eesmärke.

”Tuntumate sotsiaalmeedia teenusepakkujate nagu Instagram või Facebook kasutustingimustes on kirjas, et postituse tegija annab teenusepakkujale loa ehk litsentsi piltide või videote kasutamiseks. Kuid juhin tähelepanu, et see ei tähenda nagu jääks autor pildi postitamisega oma autoriõigustest ilma. Litsents on antud sotsiaalmeedia teenusepakkujale. Kuid see ei anna meediaettevõttele õigust kasutada pilti oma veebiajakirjas. Kui vaba kasutuse erandit ei ole ja ajakirjanik kasutab pilti autorilt luba küsimata, siis ta rikub autori ainuõigust,” kinnitas Eelmets.

Juhul kui meediaväljanne kasutab Instagrami või Facebooki kontolt pilti, peab ta selleks eelnevalt autorilt luba küsima. Seejärel märkima ära foto juurde allika, kellele see kuulub või kelle kontolt see pärit on. Kui pildi alla on kirjutatud: “Foto: Instagram”, siis ei ole tegemist korrektse märgistusega, sest sellist autorit nagu Instagram ei ole olemas.

Kuid seadus näeb ette ka nö meediaerandi. “Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele,” ütles Eelmets. Lisatingimusena peab veebiajakiri näitama ära autori nime, teose nime ja allika.

Kuid, mis on päevasündmus, on suuresti ajakirjanduse määratleda. “Riigikohus on selgitanud, et lubamatu on avaldada teoste reproduktsioone, milliseid artikli autor ei tajunud vahetult artiklis kajastatava sündmuse käigus. Seega pilt ja artikli sisu peavad olema otseses seoses: lihtsalt artikli illustreerimine sotsiaalmeediast võetud pildiga ei ole lubatud. Ajakirjanik peab ka veenduma, et tegu on õiguspäraselt avaldatud fotoga. Ei ole harvad juhtumid, kus meedia avaldab foto, mille autoriõigused ei kuulu tegelikult postitajale. Sellisel juhul meedia erand ei kehti,” selgitab Eelmets.

Enne kohtumaja ukse kulutamist on pildiautoril õigus nõuda pildi eemaldamist. Üks võimalus on küsida litsentsitasu pildi kasutamise eest. Siin ei ole Eelmetsa sõnul ühest hinnakirja ja suurus sõltub erinevatest asjaoludest.

Kesknädal kaevati kohtusse

Eestis on üks viimase aja tuntumaid lahkhelisi autori ja meediaväljaande vahel, kus Kesknädal kasutas loata ajalehe esiküljel pilti nutvast lapsest.

“Kesknädal kasutas autori Jill Greenbergi loata viimase fotot Ärma talu vastases kampaanias. Autor nõudis kohtu kaudu Kesknädala väljaandjalt MTÜ Vaba Ajakirjandus ja Keskerakonnalt 57 500 eurot. Harju Maakohus rahuldas Greenbergi hagi osaliselt ja mõistis Keskerakonnalt välja 2800 eurot ja väljaandjalt 9800 eurot. Vaidlus jõudis Riigikohtusse, mis tühistas varasemad otsused ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtusse tagasi. Mulle ei ole teada, kas maakohus tegi asjas otsuse või jõudsid pooled kompromissile,” rääkis Eelmets.

Avaliku elu tegelased võiksid olla oluliselt nõudlikumad

Kuid rikkumised puudutavad lähemalt ka üldsusele tuntud inimesi. Laulja Laura Põlvere ei valmista tema piltide kasutamine sotsiaalmeedia kontolt mingit probleemi, sest on selle võimalusega juba enne postitamist arvestanud. “Teinekord on ainult naljakas, kui pealkiri on mega suureks puhutud ja sisu on oluliselt tagasihoidlikum. Kuid arusaadavalt on clickbait veebiajakirjade jaoks olulised,” ei tee Põlvere sellest suurt numbrit.

Artistil Kristel Aaslaiul ei ole küll selle vastu midagi, kui keegi tema pilte kasutab, kuid tema arvates on samuti läinud klikijaht tuntud inimeste arvelt natukene üle võlli. ”Minu arust on kohati tunne, et piltide kasutamisel ei võeta arvesse, kas sellel on ka mingi uudisväärtus. Kuigi need pildid on avalikele kontodele pandud, siis ma ei arva, et iga väike liigutus vajab meedias kajastust. Lugejatele võib jääda mulje nagu kõik saadaks ise oma Instapilte meediasse – see pole ju nii,” rääkis Aaslaid. 

Tuntud telenägu Piret Järvis-Milder kommenteeris, et alati saab pildi kõrvale kirjutada, kui sa ei soovi, et seda pilti avalikult kasutatakse. “Peale selle on võimalik terve sotsiaalmeedia konto privaatseks muuta, kui sa ei taha, et see võõrastele nähtav oleks. Instagram on mul avalik, kuid sinna ma ei pane fotosid, mille puhul ma ei soovi, et need üldsusele nähtavad oleksid,” selgitas Järvis-Milder. Ta tõi ka välja, et eelmine aasta küsisid kõik meedia väljaanded luba tema pulmapiltide kasutamiseks. “Kõik ikkagi helistasid ja küsisid kenasti,” meenutas Järvis-Milder.

 Järvis-Milderi arvamust jagas ka laulja Liis Lemsalu produtsent Sandra Sersant, kes ütles, et pildile on alati võimalus lisada, et seda ei tohi meedias kasutada. “Liis ise muidugi Instagrammi pilte ei postita, mida võõrastele silmadele näidata ei taha,” kommenteeris Sersant.

Kuigi meie kuulsused on mõistvad ja juba arvestanud sellise võimalusega, et nende postitusest pärit pilt laiemale publikule jõuab, siis tegelikult ei pea nad sugugi nii leplikud olema.