Eesti

Uuring: 16% Eesti noortest on videomängudest sõltuvuses. Testi, kas sina oled üks neist?

Uuringus osales peaaegu 5000 noort üle kogu Eesti. Foto: Kotaku

Tervise Arengu Instituut (TAI) viis eelmisel aastal Maailma Terviseorganisatsiooni egiidi all läbi kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu HSBC (Health Behaviour in School-aged Children). Uuringu käigus pandi muuseas paika ka arvutimängude sõltuvuse indeks ja selgus, et 16% Eesti noortest on mängudest sõltuvuses.

Uuringust selgub, et kliinilisest seisukohast TAI mängusõltuvuse osas vastust anda ei oska, kuid teema teadusliku analüüsimisega on Eestis tegeletud. Kokku osales uuringus 4727 5., 7. ja 9. klasside õpilast üle kogu Eesti.

“Uuringutulemustest selgub, et koolipäevadel kulub arvuti- ja telerimängudele pooltel (51%) noortest (11-,13- ja 15-aastat) kuni kaks tundi päevas,” selgitab üks Leila Oja, TAI teadur ja üks uuringu autoritest.

“Samas on koolipäevadel 24% noori, kes üldse ei mängi arvutimänge ning samapalju (25%) on neid, kellel kulub arvutimängudeks kolm ja enam tundi. Nädalavahetustel on kolm ja enam tundi arvutis mängijaid 68%.”

Foto: Oja, L, Pikksööt, J, Rahnu, J. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2017/1018 õppeaasta tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019

Uuri järgi, kas oled arvutimängusõltlane

Veel küsiti uuringus arvutimängudest põhjustatud emotsioonide ja probleemide esinemise kohta. Üheksa küsimuse alusel koostati tunnus, mis viitab arvutimängude sõltuvusele.

Kui vastad vähemalt 5 küsimusele vastusevariandiga “JAH”, siis võib sul käesoleva uuringu tulemustest lähtuvalt olla arvutimängusõltuvusega probleeme.

  1. On olnud perioode, kui kõik, millele suutsin mõelda, oli hetk, kui saaksin arvutimänge mängida.
  2. Olen tundnud rahulolematust, kuna tahtsin mängida kauem arvutimänge.
  3. Olen tundnud end õnnetuna, kuna ei saanud mängida arvutimänge.
  4. Ei ole suutnud piirata mängimisele kuluvat aega pärast seda, kui teised on korduvalt öelnud, et mängiksin vähem.
  5. Olen mänginud mänge, et ei peaks mõtlema häirivate asjade peale.
  6. On olnud vaidlusi teistega teemal, et millised tagajärjed võivad olla minu arvutimängude harrastusel.
  7. Olen varjanud teiste eest, kui palju aega ma kulutasin arvutimängudele.
  8. Olen kaotanud huvi hobide ja muude tegevuste vastu, sest mängimine on kõik, mida ma tahaksin.
  9. On olnud arvutimängude pärast tõsine tüli pere või sõpradega.

“2018. aasta uuringu andmetel esineb arvutisõltuvust 16% Eesti noortest, vanuses 11, 13 ja 15 aastat 22% poistest ja 6% tüdrukutest,” selgitab Oja. “Vanuse kasvades arvutisõltuvuses olevate noorte hulk ei muutu.”

Kuigi Eestis ei ole videomänguharjumusi veel põhjalikult uuritud, siis mida aeg edasi, seda aktuaalsemaks see teema muutub. Mais otsustas Maailma Terviseorganisatsioon lisada mänguhäire ametlike haiguste nimistusse, mis tähendab, et globaalses mastaabis nähakse videomänge potentsiaalselt tervist kahjustavate faktoritena. Ka Eesti peab tulevikus valmis olema mänguhäirest esile kerkida võivate probleemidega silmitsi seisma.

TAI uuringus keskenduti lisaks videomängudele ka mitmetele teistele aktuaalsetele teemadele, alustades noorte toitumisest ja vaimsest tervisest ning lõpetades uimastite ja seksuaalkäitumisega. Uuringu tabeliraamatut on võimalik sirvida siin.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.