Ainestik ei ole aktuaalne ainult Eestis

Filmis käsitletud üksikvanema staatus ainult Eestis päevakohane, vaid globaalne. Sellest saavad aru kõik, kellel on omal lapsed ja vähegi empaatiavõimet ja nendel teemadel on vaja rääkida. “Võta või jäta” on võitja isegi juhul kui Oscar jääb saamata.

Usutav näitlejatöö

Karakterid on usutavad ja loogilised. Ei muutu karikatuurseteks: nende tegevused on põhjendatud ja arenevad loo edenedes. Reimo Sagor teeb minimalistliku, kuid üdini usutava rolli. Tema kehastatud Eriku kõige raskematel hetkedel jääb ta siiski sümpaatseks ja tekitab pigem kaastunnet, kui ärritust tegelase suhtes. Mis seal salata, tema ja pisikese Nora Altrovi vannitoa stseen toob pisara silma.

Õnneks ei muutu melodraamaks

Tegu on kaasaegse realistliku draamaga. Ootamatult lapsevanemaks saamise, eriti üksikisaduse teemaga on võimalik lihtsalt muutuda melodramaatiliseks, ent film on lahendatud väga karges võtmes. Liina Trishkina-Vanhatalo asetab oma debüütfilmis tegelased ülirealistliku maailma ja jälgib neid dokumentalisti pilguga eemalt, andmata hinnanguid ei liigse muusika ega ka eriliselt kunstiliste võttekohtadega.

Film jõuab vaatajani

Hea filmi puhul on oluline just tunne, mis tekib tänu sellele, kui näitlejatöö ja filmikeel hakkavad omavahel tööle ja jõuab iga molekuliga vaatajani. See tunne on selles filmis olemas. 

EV100 raames valminud linateos “Võta või jäta” esilinastus eelmisel nädalal ja avanädalal käis seda vaatamas 13 100 vaatajat.

Tegemist on režissöör Liina Trishkina-Vanhatalo debüütfilm, mis räägib tavalisest eesti mehest, kes peab korraga hakkama saama nii beebi kui ka enda eluga, mis ei ole just kõige paremal järjel. Peategelase osas näeb Vanemuise teatri näitlejat Reimo Sagorit, kuid teiste seas astuvad üles ka Mait Malmsten, Epp Eespäev, Adeele Sepp ja Egon Nuter.