Kokku esitati Vikerraadio kodulehel 8942 teksti. Kõige enam osales inimesi vanusegrupis 20-25, kuid kokku osaleti kuuendast üheksakümnenda eluaastani. Emakeelepäeva puhul osaleti aktiivselt ka koolides, üle Eesti tehti etteütlust kaasa 278 koolis.

Kõige aktiivsem osalus oli Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis rohkem kui 300 tekstiga, sellele järgnevad Nõo Reaalgümnaasium rohkem kui 200 ja Püha Johannese Kool rohkem kui 100 osalejaga. Rohkem kui 70 etteütlust esitati Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist, Viljandi Gümnaasiumist ja Väike-Maarja Gümnaasiumist.

Korrektseid etteütluse tekste jõudis Vikerraadio toimetusse tänavu 13, väga palju oli ühe-kahe veaga tekste. Näiteks kirjutas kolmveerand osalejatest “paari tuhande pealine” kokku.

“Sõnaga kirjutatud arv, nagu paar tuhat, kirjutatakse järgnevast ne- või line-liitelisest omadussõnast lahku,“ selgitas Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik.

Enam kui pooled jätsid teises lauses kõrvallause lõppu panemata koma – kui kõrvallause lõpeb “ja” sõna ees, tuleb koma panna ka siia. Väga paljud kirjutasid “kirjanike liit” suurte algustähtedega– läbiva suure algustähega kirjutatakse vaid täisnimi ehk Eesti Kirjanike Liit. Pooled inimesed kirjutasid „maa sool“ kokku, kuid tegu ei ole soola liigiga, vaid kujundliku väljendiga (maale kuuluv sool).

Etteütluse korrektset teksti koos paralleelvariantidega ning levinud eksimusi koos selgitustega näeb etteütluse tulemuste leheküljel https://etteytlus.err.ee/tulemused/. Samal aadressil saab näha ka oma e-etteütlust, samuti on võimalik see tellida endale e-postile. Etteütluse käigus tekkinud küsimusi saab täna kell 13-17 täpsustada ka keelenõuande telefonil 631 3731.

2022. aasta e-etteütluse korrektne kirjapilt:

Rutlikult piki puise Vanemuise tänava peegeljat pinda tulvab paari tuhande pealine rahvameri Juri Lotmani, tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee mälestusmärgi manu.
Pidupäevase paatose vallandavad parnaslased, kes pühitsevad kirjanike liidu juubelit, ja raamatukogude aasta vaimus teadustraktaate neelav maa sool.
“See on ju metsik metafiktsioon,” lõõritab r-i põristav Emajõe-äärne ööbik vabavärsis peotäiele pürjelitele, “keegi on meid ühes heade mõtete linnaga e-etteütluslikku passusse pannud!”
Järgneb spontaanne kiidutorm: iseendaga üks ja seesama rahvusteadvus nõuab oma sügavküntud südametunnistuselt lüüriliste varaaitade avardamist.
Eks ta ole.

Paralleelvõimalused:

Juri Lotmani, tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee mälestusmärgi / Juri Lotmani – tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee – mälestusmärgi manu
r-i / ”r”-i
heade mõtete linnaga / Heade Mõtete Linnaga / Heade Mõtete linnaga / „Heade mõtete linnaga“
e-etteütluslikku passusse pannud! / e-etteütluslikku passusse pannud.
Järgneb spontaanne kiidutorm: / Järgneb spontaanne kiidutorm – / Järgneb spontaanne kiidutorm,
Eks ta ole. / Eks ta ole!

2022. aasta e-etteütluse teksti koostasid:

Joosep Susi, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse doktorant ja Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor
Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja
Maire Raadik, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja
Killu Mei, Keeleameti peaekspert
Merilin Aruvee, TLÜ emakeeledidaktika lektor
Triin Toome, Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Sirli Zupping, haridus- ja teadusministeeriumi eesti keele nõunik

Algselt ühekordse projektina mõeldud e-etteütlus toimus juba 15. korda, sellest on saanud traditsioon ja üks emakeelepäeva oodatumaid sündmusi. E-etteütluse auhinnad panid välja Vikerraadio, Rahva Raamat, Apollo ning Haridus- ja Teadusministeerium.