Miks sa otsustasid üldse YouTube’is kokandussaadet tegema hakata?

Sest… Kodus pidi olema! 

Me olime Mikael Meemaga (samuti koomik, toim.) ühe toidusaate testi aasta tagasi filminud ja ma olen ammu mingit söögiasja teha tahtnud. Aga varem lihtsalt ei olnud aega. Mu tuur oli juba pihta hakanud, hoog oli sees.

Ärkasin hommikul teadmisega, et lähen järgmine päev Raplasse, kus on välja müüdud saal. Endal oli nagu veits mingi kahtlus, et äkki ei peaks, siis tuli ka riigi otsus, et ei tohi. Meil oli plaanis umbes 30 showd, ülilahe, meeletult pileteid oli müüdud. Ja järsku oli eriolukord. Mis ma siis nüüd teen?

Pidime elukaaslasega niikuinii saia küpsetama, köök oli ka juhuslikult koristatud, filmime siis. Ma avastasin enda jaoks saia küpsetamise reaalselt kaks päeva varem. Meie esimene osa on saia küpsetamine ja see on mu elu teine päts. 

Mulle meeldis see, et olin just ostnud uue kodu ja vaatajad kirjutasid, et see on nii lahe, autentne, sa oled endale mõnusa p*rseaugu köögi leidnud. Kuulge, see on mu kodu ja minu meelest on mul väga kena köök, millest te räägite! 

Ma ostsin selle kodu puupliidiga ja mõtlesin, et lõhun selle kindlasti välja. Kui paar korda süüa tegin, sain ma sain aru: “Aa, ma olen aastaid üritanud vanaema retsepte järgi teha, aga see oli see viimane asi, mis puudu oli!”

Siis oli selge, et pliit jääb!

Kas sa arvasid, et su söögisaade saab nii populaarseks?

Ma ei tea, kas see sai nii populaarseks. 

Sa tegid üle 50 erineva toidu!

Nii palju, päriselt?

Mulle ei meeldi tavaliselt kokasaated, sest nad on kõik väga dramaatilised. Tehakse mingeid ulmeroogi väljamõeldud sõnadega, üritatakse näidata, kui lahe vend sa oled.

Minu mõte on, et tee neid asju, mida sa päriselt sööd, aga tee neid hästi. Ära käi ostmas mingit mõttetut keskpärast šnitslit. Tee ise, see on nii palju parem. Kui sa räägid populaarsusest, siis võib-olla inimestele meeldiski see, et tegime lihtsaid asju. Äkki sellepärast vaadati.

Osad inimesed olid segaduses, et miks koomik süüa teeb.

Mul on tegelikult kutsetunnistus seina peal, aga inimesed ei tea seda.

Mis sind vaatajate reaktsioonis kõige enam üllatas?

Üldine positiivsus, sest me suutsime teha peaaegu üldse mitte solvava saate. Välja arvatud paar ropendamist. Seal saates ei ole midagi vihata. Ma ei väsi saates kordamast seda, et see on üks võimalik versioon seda rooga teha, aga sina tee, mis sina teed. 

Ma olen restos töötanud ja oma kohta pidanud. Tean, et söögi tegemine taandub mingitele lihtsatele nippidele.

Sõbranna kirjutas üks päev, et ta ema, kes teeb hästi süüa, korraldab pidulaudasid ja viitsib ja pusib, tegi ühe korra minu ahjukartuleid ja ütles: “Okei, ma olen siis terve elu ahjukartuleid valesti teinud”.

See on tegelikult nii lihtne – kuivatad kartulid ära. See on keemia ja füüsika. 

Me üritasime kokasaates teha nii, et me ei õpeta, kuidas kombineerida hulle asju, vaid seda, kuidas päriselt selle kartulipüree tegemine käib. Inimeste maitse-eelistused on erinevad. Millega ta kartulipüreed süüa tahab, see on tema enda asi. Me näitame, kuidas komponente teha.

Kes on Eesti koomikutest kõige parem ja kõige halvem kokk?

Kõige parem on Tim Reidy, ta teeb vist üleüldse kõige paremat pitsatainast Eestis. Sellest tuleb ka kindlasti episood – minu koduahjus ja tema taignaga tehtud pitsa. Paljud inimesed on öelnud, et tal on kõige parem pitsaviil, mis nad vabariigis proovinud on.

Kui sa tahad, et Eesti koomikutest keegi sulle hommikusööki teeb, siis palu Rauno Kuusikul omletti teha. Comedy Estonia suvetuuril koomikud tegid endale hommikul omletti ja Rauno kõndis nii ilusa omletiga mööda, et ma tahtsin ampsu sellest.

Mikael on selles mõttes kõige halvem, et sellist käpardlikkust ma varem näinud pole, kui selle kiilaka venna puhul. Ta vaatab sibulat ja nuga ja ta on päriselt segaduses. Ma kõrval mõtlen, et palun ära sisse lõika, see näeb lausa ohtlik välja.

Mis on su enda lemmiktoit? 

Oleneb tujust. Mulle meeldivad lihtsad ja head asjad. Värske keedukartul, Muhu leib soolakristallidega võiga, tilli, tomati, kurgi ja hapukoorega salat Saaremaal on hea. Kui ma ei ütleks burger praegu, siis inimesed lööks mu maha. Ema kapsahautis.

Ja lemmikud on ikka ka vanaema toidud. Mu vanaema tegi hulle asju. Päevas oli neli korda süüa, kolm korda soe toit, õhtuooteks võikud ja tee. Iga asi oli ulme hästi tehtud.

Räägime standupist ka natuke. Kui koroona tuli, olid sa juba mõned esinemised oma uuest soolotunnist ära teinud. Kui palju materjali sa nüüd välja vahetama pead? 

Ma veel pole otsustanud. 24. augusti prooviesinemise teen natuke pikema ja siis otsustan. Ma ei tea, mis see olukord on isegi augusti lõpus.

Kuidas otsustad, mis jääb sisse ja mis mitte?

Publiku reaktsiooni ja enda sisetunde pealt. Katse-eksitusmeetod. Ma saan aru, kas mingi asi ei tööta selle pärast, et ta on virts, või mingi asi ei tööta, sest sa teed teda valesti.

Mulle ei meeldi selline standup, et olen kunagi midagi kirjutanud ja nüüd ma käin ja teen igavesti seda sama. Ma tahan kuulda, mis sinuga viimase aasta jooksul juhtunud on.

Selge, et bit (lühem ühest teemast rääkiv osa tervest standup esinemisest, toim.) ei saa olla eilne, sest harjutada tuleb. See on minu teatrishow, seega lõbus on seal igal juhul, aga ma annan ikkagi rohkem, kui lihtsalt keskpäraselt toimiva asja.

Standup on komöödiateatrist erinev. Komöödiateatris on ka uskumatuid asju, kus sa oled täiesti kõveras. Aga ma olen käinud ka komöödiaetendusel, mis on selline lõbus jant, aga publik naerab ainult kuus korda, kõige valjemalt siis, kui keegi “kantoss” karjub ja sellega õhtu kulmineerub. Mulle nii ei meeldi. 

Kui sa standuppi kauem teed, saad aru, kui naljakas miski on. Mul pole ammu seda juhtunud, et asi ei saa üldse naeru. Aga hinnata, kas miski on piisavalt naljakas, see on oskus, mida tuleb õppida, kui sa tahad elukutseline olla. Tuleb osata kohati lahti lasta.

Praegu tuleb sinu viies soolotuur. Kui palju see sinu arvates erineb sinu esimesest tunniajasest tükist?

Väga palju. Esimene oli minu esimese viie aasta standupi kõige paremate asjade kogumik. Iga järgmine tund on uued ehk ainult ühe aasta asjad.

Kevadel hakkan läbi proovima järgmise tuuri potentsiaalset materjali, kuskil jõulude ajal panen ta kokku, iga uus tund on poole aasta jooksul kirjutatud. Olen hakanud kirjutama eesmärgipärasemalt. Enam pole nii, et bitid juhtuvad, vaid nii, et ma tahan millestki kindlast rääkida ja keskendun sellele.

Eriti hea on, kui sinu loomulik arvamus on naturaalselt juba koomiline. Ükskord rääkisin ühte enda arust niisama juttu koomikutele ja siis nad arvasid, et ma proovisin oma nalja. See oli minu naturaalne arvamus, mis on siis nii kardinaalselt erinev, et lihtsalt mina ennast õigustamas ongi piisavalt naljakas.

Hästi palju on tegelikult materjali ära viskamist. On asju, mis mind ennast ajavad jõhkralt naerma, aga ma ei saa neid piisavalt toimima. Ükskõik, kui palju ma ise sellist biti armastan, siis tuleb ära tappa lihtsalt. Proovid paari aasta pärast uuesti, äkki tuleb kuidagi teisiti. 

Millal sanderisöögisaade tagasi tuleb?

Kohe kui tekib aega. Just oli suvetuur, augustis tahaks korra puhata, siis hakkab minu soolotuur septembris pihta. Aga pärast seda aasta lõpus kindlasti midagi teen. 

Võib-olla mingis teises formaadis. Kunagi tahaks Mikaeliga mingit asja teha, sest see on nii koomiline kui vähe ta süüa oskab teha. Ma tahaks näidata seda, kuidas paari päeva ja paari lihtsa nipiga saab ta teha täiesti arvestavaid toite.