Äsja jõudis kinodesse taskukoletistest pokémonidest rääkiv film “Pokémon: Detektiiv Pikachu”. Lapsed jooksevad pokémonidele tormi niikuinii, kuid mina räägin eelkõige sinuga, Täiskasvanud Inimene: ära plaani seansi ajaks lõunauinakut ega jäta ka kinno minemata, sest “Detektiiv Pikachu” kõlbab vaadata ka sulle.
Ma väidan seda, sest mina, ühe jalaga keskeas olev morni ellusuhtumisega Eesti mees, hakkasin kinos “Pikachu” filmi vaadates suisa mitu korda naerma. Veel enam, koos minuga olid kinosaalis mitu juba mõlema jalaga kindlalt keskeas olevat kaasteelist, kes samuti toimuvast siirast rõõmu tundsid.
Üks peamisi aspekte, mis “Detektiiv Pikachu” suure inimese sõbralikuks teeb, on Ryan Reynolds, kes filmis Pikachule hääle annab. Deadpooli kehastamisega tuntust kogunud Reynolds on Pikachu rollis küll vähem vulgaarne, kuid täpselt sama vaimukas. Läbi lillede visatakse nalja ka täiskasvanulike teemade üle ja itsitada saab korralikult.