Miks on Eesti kinoklassikaks saanud sellised filmi nagu Helle Karise “Nukitsamees” või Arvo Kuursementi “Kevade”? Vastus on lihtne – nad räägivad ajatutest teemadest. Teemadest, mis kõnetavad vaatajat sügavalt, olgu riigikord missugune tahes. Anu Auna “Eia jõulud Tondikakul” teeb seda sama.
Ilusa jõululoo taustal on peidus sügavam lugu just kodu ja looduse hoidmisest. Kuigi mets ja selle ümber keerlevad teemad on ühiskonnas väga aktuaalsed, on need paarikümne aasta pärast veel teravamad kui täna.
Pereteemadest rääkides on nutiajastul inimeste omavahelised suhted muutunud. Kas oleme jäänud üksteisele võõraks? Võiks öelda, et oleme võõrdumas, aga optimistina usun, et see muutub. “Eia jõulud Tondikakul” just neid lihtsaid asju vaatajale meelde tuletabki.