Filmid

Filmiekspert: “Eia jõulud Tondikakul” on sajandi parim koguperefilm

Filmis astuvad üles Liis Lemsalu ja Paula Rits. Foto: "Eia jõulud Tondikakul" Facebooki konto kuvatõmmis

Miks on Eesti kinoklassikaks saanud sellised filmi nagu Helle Karise “Nukitsamees” või Arvo Kuursementi “Kevade”? Vastus on lihtne – nad räägivad ajatutest teemadest. Teemadest, mis kõnetavad vaatajat sügavalt, olgu riigikord missugune tahes. Anu Auna “Eia jõulud Tondikakul” teeb seda sama.

Ilusa jõululoo taustal on peidus sügavam lugu just kodu ja looduse hoidmisest. Kuigi mets ja selle ümber keerlevad teemad on ühiskonnas väga aktuaalsed, on need paarikümne aasta pärast veel teravamad kui täna.

Pereteemadest rääkides on nutiajastul inimeste omavahelised suhted muutunud. Kas oleme jäänud üksteisele võõraks? Võiks öelda, et oleme võõrdumas, aga optimistina usun, et see muutub. “Eia jõulud Tondikakul” just neid lihtsaid asju vaatajale meelde tuletabki.

Film pakub hubaselt koduseid jõulustseene.Foto: “Eia jõulud Tondikakul” Facebooki konto kuvatõmmis

Linnatüdruk läheb maale

“Eia jõulud Tondikakul” on EV100 raames valminud hubane jõulufilm väikesest tüdrukust Eiast, kes kuidagi oma jõulurahu ei leia. Kõigepealt läheb nässu Eia pere plaan jõulud koos veeta.

Seejärel jookseb liiva neiu plaan omale enda kogutud raha eest üksinduse peletamiseks koer osta. Lõpuks, et tüdruk ei peaks pühade aegu päris omapead olema, viiakse ta müstilisse Lõuna-Eesti talusse inimeste juurde, keda ta iialgi näinud pole.

Eia kohaneb aga kohalike oludega kiiresti ning saab aru, et sealne elu on palju stressivabam ja rõõmsam. Otsekui pildiraamatust ellu äratatud talud koos neis toimetavate tegelastega mässivad sedamaid Eia oma lummavasse haardesse.

Talle meeldib, kuidas ümberkaudsetes majapidamistes perekonnad ühte hoiavad ja kõike koos teevad. See on täpselt see, millest ta puudust on tundnud.

Paraku pole probleemidest päris prii ka muinasjutuline talukoht. Nii leiab Eia peagi end võitlemast kohaliku põlismetsa säilimise eest, mille kohalik rahatuus läbi skeemitamise endale on krahmanud ning nüüd suure kasumi eesmärgil maha raiuda kavatseb.

Sobib nii suurtele kui ka väikestele

“Eia” näol on tegu väga hea filmiga. Julgen öelda, et olen viimase 10 aasta jooksul ära näinud pea kõik Euroopas valminud kogupere-jõulufilmid ja “Eia” on neist vaieldamatult parim.

Režissöör on pannud filmi oma südame ja soojuse, jutustanud lugu oskuslikult ja ka väiksematele kinokülastajatele arusaadavalt, mis on suur väärtus kogu filmile.

Väga märkimisväärt on ka filmi visuaalne keel: lummavalt ilus operaatoritöö toetab kogu lugu ning annab väga hästi edasi emotsionaalsust ja Eesti looduse ilu. “Eia” on selle sajandi parim koguperefilm, millest kindlasti saab meie oma kultusfilm, mida vaatavad aastakümnete pärast veel palju lapsed.

Kas vaatajarekordid murduvad?

Pimedate Ööde filmifestivalil pälvis “Eia jõulud Tondikakul” rahvusvahelise ECFA žürii eripreemia. See on suur tunnustus ja usun, et seda filmi ootavad ees veel paljud rahvusvahelised filmifestivalid.

Paar päeva tagasi rääkisin ühe meie suurima kinoketi juhiga, kes ennustas, et filmi tuleb vaatama maagilised 200 000 inimest. See film kindlasti väärib seda ja rohkemgi ning loodan, et see ennustus ka täitub. Tahaksin tänada Anu Auna ja tema meeskonda Eesti väikestele ja suurtele kinokülastajatele ilusa jõulukingituse tegemise eest.

Veel kuu aega tagasi oli Telliskivi loomelinnakus üleval plakat kirjaga “Kui tahan lapselapsele metsa näidata, siis kas pean selle talle joonistama?”. “Eia jõulud Tondikakul” annab lootust, et selle plakati sõnum kunagi ei täituks.

Arvustuse autor on Mikk Granström, PÖFFi üks eestvedajatest ja laste- ning noortefilmide festivali Just Film tegevjuht ja programmi koostaja. “Eia jõulud Tondikakul” jõuab kinodesse 7. detsembril.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.