Filmid

“Malevast” “Ükssarvikuni” ehk Eesti ajaloo kulg filmilinal

Elmo Nüganeni "Nimed marmortahvlil" räägib ühest Eesti ajaloo kõige kriitilisemast perioodist.Foto: kaader filmist "Nimed marmortahvlil"

Kuna kätlemine pole ikka veel soovitatav ja presidendiga nukke lüüa oleks ka imelik, jääb pingviinide paraad sel aastal vahele. Sestap on meil kõigil vabariigi aastapäeva paiku tekkinud vajadus muu patriootliku meelelahutuse järele.

Siinkohal oleme välja toonud terve rea kodumaiseid mängufilme, mis rohkemal või vähemal määral meie väikese rahva ajalugu kujutavad. Kuigi paljud allpool loetletud teostest on ilmselt kõigile tuttavad, oleme nad esmakordselt paigutanud kronoloogilisse järjestusse.

Alustame nii kaugelt kui võimalik ning jõuame tänasesse päeva välja, nii et kel aega ja tahtmist, võib läbi kogeda pea terve Eesti loo.

Foto: kaader filmist “Malev”

“Malev” (2005)

Kuigi riik ise saab alles 103. aastaseks, on rahvas siinmail seigelnud juba ammu aegu enne seda.

Kahjuks ei ole keegi veel teinud filmi elust Pulli külas 11 000 aastat eest, seega alustame oma rännakut 13. sajandi Eesti- ja Liivimaalt. Absurdikomöödias “Malev” selgub, miks ei tähista Eesti tänavu juba 803. sünnipäeva.

Viimne reliikvia” (1969)

Pärast muistset vabadusvõitlust ebaõnnestusime korra Jüriööl ülestõusmisega, ent ka sellest peame ekraniseeringut veel ootama. Seega hüppame paarsada aastat edasi aega, mil Ivan Julm tahtis Liivi sõjas oma osa saada.

Kuigi seda filmi ei pea ühelegi eestlasele tutvustama, ei saanud me seda ometi nimekirjast välja jätta. “Viimset Reliikviat” tasub absoluutselt alati vaadata.

“Põrgu Jaan” (2018)

Veel sadakond aastat ja veidi peale edasi minnes leiame end Põhjasõja järgsest Eestist. Ajad ei ole kerged ning rahvast on räsinud nii sõda, katk kui nälg. Kõige selle keskel aga rullub lahti saladuslik põnevik.

“Põrgu Jaani” üks peategelastest on Pääru “mees igast ajastust” Oja, keda näeme peatselt Netflixi “Viikingites” ja nii mõneski selles nimekirjas välja toodud teoses.

Foto: kaader filmist “Polli päevikud”

“Polli päevikud” (2010)

Kuna ka baltisakslastel on meie ajaloos olnud suur roll, vaatame Saksa-Austria-Eesti koostöös valminud ajaloolise draamaga vahetult Esimese maailmasõja eelsesse aega.

Jõuame kummituslikku mõisa, kus pinged maad jagavate sakslaste, venelaste ja eestlaste vahel on jõudnud haripunkti. Väidetavalt tahtis Tambet Tuisk selles filmis nii väga mängida, et õppis isegi saksa keele selgeks.

“Nimed marmortahvlil” (2002)

Nüüd oleme jõudnud aastasse, mil sündis Eesti Vabariik. Teadagi aga, ei läinud kõik nii, nagu oma parimates plaanides lootsime. Filmi keskmes on noored koolipoisid, kes on Vabadussõjas nõus mängu panema kõik.

Suure aplausi on siinkohal ära teeninud režissöör Elmo Nüganen, sest kas pole veider, et üks ja sama mees on rahvani toonud nii “Nimed marmortahvlil” kui ka filmi “Armastus kolme apelsini vastu”…

“Detsembrikuumus” (2008)

1924. aastal oli elu Eestis pealtnäha rahulik. 1. detsembri varahommik aga toob endaga kaasa kommunistliku riigipöördekatse.

Just neil ärevatel tundidel põhineb Asko Kase ajalooline draama, mis tuletab taaskord meelde, et peaksime olema tänulikud, et ajalugu teisiti ei läinud.

Foto: kaader filmist “O2”

“O2” (2020)

Spioonipõnevik “O2” viib meid 1939. aasta augusti viimastesse päevadesse, mil Stalin ja Hitler on sõlminud Eestit puudutava salaleppe ning iga hetk on algamas Teine maailmasõda.

Kõigele lisaks selgub, et ka meie endi salateenistuses tegutseb äraandja. Kuigi Eesti filmidele seatud ootused pole tänapäeval teps kõrged, on tegu küllaltki kaasahaarava linateosega.

“Risttuules” (2014)

Filmid 1940-50ndatest aastatest ei ole kindlasti lihtsad pidupäeva vaatamised, ent ajalugu välja lõigata ei saa. “Risttuules” süžee põhineb 1941. aasta juuniküüditamisel.

Visuaalselt on teos aga sõna otseses mõttes kohutavalt ilus, olles esimene täispikk film, mis üles võetud “elavate piltide” tehnikas, kus näitlejad on tardunud ning liigub vaid kaamera.

Foto: kaader filmist “1944”

“1944” (2015)

13 aastat pärast “Nimed marmortahvlil” linastumist otsustas Elmo Nüganen vaatajateni tuua selle mõttelise järje.

“1944” kirjeldab Teise maailmasõja keerulisi sündmusi nii Saksa poolel kui ka Punaarmees sõdinud eestlaste silme läbi, kus raskeid valikuid tuleb langetada kõigil.

“Seltsimees laps” (2018)

On aasta 1950. ja väike Leelo jääb olude sunnil isaga üksi. Tänaseks on Leelo kasvanud suureks, ning tunneme teda palavalt armastatud luuletaja ja lastekirjaniku Leelo Tunglana.

Kirjaniku autobiograafilistel romaanidel põhinev film annab keerulist teemat edasi eestlastele mitteomase kergusega.

“Sigade Revolutsioon” (2004)

Kätte on jõudnud aasta 1986, pead tõstab perestroika ning sajad teismelised kogunevad suvel õpilasmaleva kokkutulekule.

Tegemist on intensiivse coming-of-age filmiga, kus hormoone lendab igas ilmakaares ning mis ilmselt kas meeldib väga või siis üldse mitte.

Foto: kaader filmist “Hüvasti NSVL”

“Hüvasti NSVL” (2020)

Kui “Seltsimees lapses” kohtusime väikese Leeloga, siis nüüd saame kaasa elada noore Johannesse seiklustele, kelle prototüübiks režissöör Lauri Randla ise.

Nagu ka pealkiri viitab, näeme filmis väikese poisi läbielamisi Nõukogude Liidu lõpuaastatel.

“Päevad, mis ajasid segadusse” (2016)

Viimaks ometi on Nõukogude aeg läbi ning kätte on jõudnud pöörased üheksakümnendad.

Triin Ruumeti debüütfilm ongi sama jabur kui kõnealune dekaad ning kokku on keeratud korralik kompott dressidest, Nancyst, Longerost ja kaklustest.

“Ükssarvik” (2019)

Tänapäeva jõuame humoorikas võtmes, jälgides kahe noore iduettevõtja teekonda laia maailma poole pürgimisel.

Lugu põhineb enam kui 30 reaalse Eesti startup-ettevõtja juhtumistel, ent kui me seda ei teaks, siis ilmselt ka ei usuks.

Muide, kuni 1. märtsini on kõigil huvilistel võimalik “Ükssarvikut” vaadata täiesti tasuta.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.