“O2” tegijad probleemi ei näe

Filmi üks produtsentidest Esko Rips selgitab, et kuigi “O2” sündmuste taust on tõsieluline, siis tegu on esmajoones põnevamängufilmiga, mitte dokumentaaliga. Filmi stsenaarium on ilukirjanduslik ning selle valmimisele on kaasa aidanud ajaloolased Tiit Aleksejev ja Mart Laar ning peamiselt luuretegevuse ajaloo uurimisele keskendunud Ivo Juurvee. 

“Meie eesmärgiks polnud taastada maailma, mis oleks detailides 100% täpne, vaid pakkuda vaatajale üht tõlgendust 1939. aasta sündmustest huvitava ning kunstiliselt nauditava vaatemänguna. Kuigi kunstiline meeskond on ajalooliste rõivaste ja mundrite detailidega väga hästi kursis, tuli meil püsida filmi tootmiseelarve raamides,” selgitab Rips.

“Kõikide ajalooliste aumärkide, mundrielementide ja muude aksessuaaride originaale ei olnud kas võimalik leida või laenutada. Kõikidest filmis kasutatud militaarsetest rõivastest ja aksessuaaridest koopiaid teha tähendaks aga, et film läheks oluliselt kallimaks. Filmi tootjatena tuleb meil leida parim võimalik lahendus, ilma suuri järeleandmisi tegemata,” jätkab Rips.

Sellest tulenevalt filmiti näiteks filmis nähtv Kalamaja põleva puumaja stseen hoopis Tartus. Tegu oli teadliku otsusega ja mitte juhusliku veaga. Ripsi sõnul kehtib sama ka kostüümide juures välja toodud eksimuste osas.

Küll aga kinnitab Rips, et “O2” kunstiline juht Jaagup Roomet ja kostüümikunstnik Kristina Lõuk konsulteerisid ajastu loomisel nii ajaloolaste kui ka luurevaldkonna ekspertidega.

“Eesti sõjaväeluure teise osakonna tööd näidatakse filmis ajastutruult. Mitmed filmi peategelaste prototüübid olid ka päriselt olemas, kuid tegemist on siiski mängufilmiga, mille tegelased ja sündmused on suures osas välja mõeldud.”