Siit edasi läheb kõik ainult hullumeelsemaks. Sisse jalutab Alfred, kandikul käntsakas gooti sinki. Kohale ilmuvad kurjamid Jokker ja Kaksiknägu, kes viskab Alfredit nagu münti, kuid peab kahjuks koju minema, kuna Batmani ülemteener ei maandunud pea alaspidi.

Stsenaariumi teisel lehel kogub action veel tuure! Jokker väidab, et Batman joob vett, kuid tema kaanib ainult anarhiat. Batman pareerib, et ainus jook, mis tema kõrist alla läheb, on nahkhiired.

Kogu asi kulmineerub sellega, et Batman käsib Alfredil hakata Robinit sünnitama, mida too ka teeb, kuna selline tema töö juba kord on. Lõpuks saab Batman Jokkerilt kingituse, mille sees on kupong uute vanemate jaoks, kuid see on paraku aegunud. Oh sind küll, Jokker!

Ma ei ole mitte kunagi tahtnud näha ühtegi filmi nii meeleheitlikult, kui seda versiooni “Batmanist”. Ma loodan kogu südamega, et keegi teeb selle filmi ühel kaunil päeval teoks. Ma tean, et seda ei juhtu, aga lootus sureb viimasena.