Filmid

Tuletõrjevoolik on eilne päev! Loe, kuidas eestlased lõpuks ometi vihma õppisid tegema!

Vihma tegemine uues Eesti mängufilmis "Põrgu Jaan"

Kas olete kunagi mõelnud, kuidas sünnib filmides kaadris alla sadav vihm? Kui arvasite, et filmitegijad ootavad sobivat hetke, et taevaväravad avaneks, siis nii see pole. Küsisime uues Eesti filmis “Põrgu Jaan” eriefekte meisterdanud Kristjan Pütsepalt, kuidas tema vihma kaamera ette manab.

Vihm filmis “Põrgu Jaan”. Foto: Gabriela Liivamägi

Kas filmivihma tehakse tuletõrjevoolikuga?

Jah, traditsiooniline lahendus filmis vihma tegemiseks oli kutsuda kohale pritsumehed, kes suunasid tuletõrjevooliku taeva poole ja keerasid kraani lahti. See aga tõi kaasa mitmeid probleeme. Enamasti tuleb teha mitu duublit ja voolikut käes hoides on üsna keeruline täpselt samasugune efekt saavutada.

Lisaks saab vesi tuletõrjeauto paagist veerand tunniga otsa ja siis läheb uue toomiseks palju aega. Aeg aga on võtteplatsil väärtuslik vara. Millegipärast on nii, et ma ise saan vee kiiremini platsile organiseeritud. Vahel on ka võttepaigad sellised, kus ei saa tonnide kaupa vett maha valada, et mitte pinnast rikkuda.

Kristjan Pütsep filmi “Põrgu Jaan” võttel. Foto: Gabriela Liivamägi

2015. aastal tegime lühifilmi “Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat”. Siis hakkasin vihmaefektidega ise katsetama. Pärast seda tuli “November” ja “Mehetapja süütu vari”, mille kolmandas osas sajab päris palju vihma.

Mehetapjas oli vaja katta suuri alasid, lisaks oli näiteks vaja panna vihm sadama 360 kraadi ümber sõitva auto. Selleks oli juba vaja hakata ise leiutama.

Millega sina vihma teed?

Ka minu seadmepark koosneb algselt tule tõrjumiseks mõeldud asjadest: sprinklerid, drentšerid (pihusti veekardina tekitamiseks), voolikud. Aga ma püüan neid kavalalt kombineerida ja paigutada. Näiteks on oluline, et vihm ei sajaks ainult kaamera ees, vaid ka tagaplaanil. Eriti siis, kui seal on lombid, või muu sarnane pind, millel päris vihma puhul oleksid piisad näha.

Lühikokkuvõttes käib see nii, et tõstame tõstukiga üles raami, mille külge on kinnitatud truss või toru, mille küljes omakorda hulk pihusteid. Need saab siis tõstuki- või kraananokaga liigutada kaamerast kaugele ettepoole kaadri kohale, et panna ka tagaplaanil vihm sadama. Nii võib ka ühtlaselt vihmaga katta näiteks 25×25 meetrise ala.

Vihma tegemine filmis “Põrgu Jaan”. Foto: Gabriela Liivamägi

Aga teinekord ei ole vaja nii suurt ala näidata, siis piisab sellest, kui panna püsti post, mille otsast tuleb vihmavarju meenutav veekardin, näiteks 180 kraadi laiuselt.

Milliseid väljakutseid “Põrgu Jaan” Sulle kui vihmameistrile tõi?

Esiteks see, et filmimine toimus Läänemaal kõrvalises kohas, raskesti ligipääsetaval maastikul. Kuna vihma tegemiseks oli vaja rasketehnikat, siis selle paika saamine oli keeruline. Näiteks oli vaja tõstuk ajada liivakünka otsa, aga masinal hakkasid rattad all ringi käima. Lõpuks sai osav juht sellega hakkama nii, et ronis tagumine ots ees ja lükkas kopaga tõstukit järele.

Teine raskus oli see, et filmisime seda eelmise aasta aprillis ja oli väga külm kevad. Kohati oli öösel miinus seitse kraadi. Ega suurtes mahtudes ju vett ei soojenda ja kui tegime veerandtunnise pausi, siis osad peenemad voolikud jäätusid kinni.

Muidu sellel temperatuuril vesi veel sajab, aga pinnale maandudes muutub jääks. Näitlejatele on see üsna ebameeldiv. Eks külmas vihmas seista on näitlejatel muidugi alati vastik.

Keeruline oli ka üks stseen, kus toast vaadates pidi akna taga sadama. Lisaks pidi õues olema öö. Selleks ehitati akna taha telk. Meie pidime siis koos kaamera ja valgustajatega sinna ära mahtuma, nii et vesi teiste aparaate ära ei rikuks. Päris pikalt nuputasime, lõpuks kinnitasime oma vihmutid majaseina külge ja saime asja tehtud.

Kuidas päris vihm Sinu tööd mõjutab?

Taevast sadav vihm on enamasti üsna hõre, nii et see näha ei jää. “Põrgu Jaaniga” juhtus selline lahe lugu, et stsenaariumi järgi hakkas vaatas tegelane taevasse ja siis pidi hakkama sadama. Viis sekundit pärast seda, kui meie oma kraanid lahti keerasime, hakkaski päriselt ka sadama. Vahva kokkulangemine, aga hea, et see varem ei juhtunud, muidu me poleks saanud näidata, et maapind oli enne kuiv.

“Põrgu Jaan”

“Põrgu Jaan” on müsteerium, mis on inspireeritud Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest. Rahvast on aastaid rõhunud sõda, nälg ja katk. Saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan, kes leitakse teadvusetult mererannalt.

Filmi autor Kaur Kokk on lõpetanud BFMi ja paistnud nii Eestis kui rahvusvaheliselt silma edukate lühifilmide autorina. “Põrgu Jaan” on tema mängufilmidebüüt. Filmi produtsent on Katrin Kissa, operaatoriks kõrgelt [au]hinnatud Mart Taniel. Osatäitjad: Meelis Rämmeld, Andres Lepik, Pääru Oja, Peeter Volkonski, Adele Taska, Egon Nuter, Villu Kangur, Anne Türnpu. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.