Seaman

1999. aastal Sega Dreamcastile ilmunud “Seaman” annab mängija käsutusse veidra inimese näo ja kala kehaga hübriideluka, kes oleks justkui õudusunenäost välja astunud.

Mängija ülesanne on meeskala eest hoolitseda. Selleks peab iga päev vähemalt korra mängu tööle panema, et ta ära ei sureks. Vaja on hoolitseda ka sotsiaalsete funktsioonide eest – meeskala tahab sõpru, kellega aega veeta ja kaaslast, kellega järglasi saada. Just nii, “Seaman” on teadaolevalt ainus mäng maamunal, kus sinu ülesanne on kaks inimnäoga kala paarituma saada.

Kõik toimib katse-eksitus meetodid ja mängijale eriti midagi ei õpetata. Küll aga oli “Seaman” omal ajal uuenduslik, kuna rakendas Dreamcasti mikrofoni, mis lubas mängijal enda meeskalaga rääkida, et asjad ikka eriti veidrad oleksid. Ega meeskala vastust võlgu ei jäänud ja rääkis vastu ka ning kui tal paha tuju oli, siis võis ta mängijale ka halvasti öelda.

LSD: Dream Emulator

90date lõpus üritas Jaapani kunstnik Osamu Sato välja mõelda, kuidas tuua inimesteni üks korralik narkolaksu efekt ilma reaalseid narkootikume kasutamata. Selle mõtteharjutuse tulemuseks oli “LSD: Dream Emulator”.

Tegu on esimese isiku vaates mänguga, mis on jagatud maksimaalselt 10 minutit kestvateks unenägudeks. Mängijal ei olegi tegelikult suurt midagi teha – saab lihtsalt ringi tatsuda ja vaadata seda hullumeelsust, mis su ümber lahti rullub.

Ja hullumeelsust on siin kamaluga. Vahel hõljuvad õhus veidrad deemonid, siis punnitavad seinadest välja silmamunad, nüüd jooksevad ringi hiiglaslikud karud ja jänkud… Ühesõnaga, narkootikumide proovimise asemel mängige pigem seda mängu. Nii jääb tervis alles ja politsei ei löö keset ööd ust maha. Kõik võidavad!

Who’s Your Daddy?

Kui sa oled kunagi mõelda, mis tunne on olla suitsiidne beebi, siis “Who’s Your Daddy?” annab sellele küsimusele üsna ammendava vastuse.

Kuigi mängida saab ka üksinda, siis kõige kaootilisema kogemuse saamiseks on vaja kahte inimest. Kogu asja eesmärk on lihtne – üks mängija kontrollib beebit, teine isa. Lapsevanema eesmärk on, nagu ikka, tagada lapse heaolu. Tita eesmärk on nii kiirest kui võimalik ennast teispoolsusesse saata.

Valikuid on siin tegelikult mitmeid. Võib näiteks kõrgelt alla kukkuda, kahvliga pistiku kallale minna, pudeli kodukeemiat sisse kaanida, nugadega mängida ja veel palju muud.

Mister Mosquito

Kõik arvavad, et sääsed on ühed tüütud elukad, kuid keegi ei ürita kunagi näha asju putuka perspektiivist. Siin tuleb appi “Mister Mosquito”, mis paneb mängija vereimejast sääse rolli.

Sa kehastud ühteainsat perekonda terroriseerivaks sääseks, kes peab imema piisavalt palju verd, et külm talv üle elada. See pole nii lihtne kui esmapilgul paista võib – vere saab kätte ainult teatud kehaosadelt ja kindlatel aegadel. Ja kui sihtmärk sind märkab, siis algab võistlus elu ja surma peale!

“Mister Mosquito” paneb mõtlema, et tegelikult on ju sääse elu üsna kurb ja raske. Mõtle selle peale, kui soojemate ilmade saabudes neid halastamatult laiaks lööd.

Japan World Cup

Esmapilgul võib jääda mulje, et “Japan World Cup” on täiesti tavaline hobuste võiduajamise simulaator. Olemas on džokid, ratsud ja ovaalne ringrada. Aga siis…

Kõlab vile ja võistlus algab. Üks mees ratsutab jeti seljas. Kaks naist piitsutavad teineteist lõõtsa kombel pikemaks-lühemaks muutuva hobuse peal, kes lõpuks raketina taevasse lendab. Keegi on kohale tulnud Trooja hobusega. Üks ratsu veab treilerit, kus laulab õhtukleidis daam.

Mitte miski ei ole loogiline. Puudub igasugune strateegia ja on võimatu ette näha, kes võidab ja mis juhtub. Jääb üle lihtsalt istuda ja vaadata, kuidas tünnidest kokku klopsitud tuld purskav hobune äkitselt õhku haihtub ja mõne aja pärast uuesti eikuskilt välja ilmub.