“Deathloopi” lugu on kaasahaaravalt huvitav esimestest minutitest kuni lõputiitriteni. Sina oled Colt, salapärasel saarel mälukaotusega ärkav härrasmees. Peagi selgub, et saar ja kõik selle asunikud on alaliselt kinni ajasõlmes: üksainus päev kordub lõputult. Peale Colti ja teda jahtiva salapärase Julianna ei saa ükski saarel viibija aru, et iga homne päev on alati eilne päev. Ajasõlme murdmiseks peab Colt üheainsa päeva jooksul teise ilma saatma kaheksa võtmetähtsusega isikut.
See kontseptsioon töötab videomängu vundamendina hästi. Tegu on justkui virtuaalse detektiivimäruliga: kuidas ma sihtmärgid üles leian, mis on nende nõrkused, kuidas ma mitu inimest ühte kohta kokku toon? Nendele küsimustele vastuste leidmine on tohutult rahuldust pakkuv ja kui viimane pusletükk paika langeb, tunned sa end nagu Sherlock Holmes.
Kordus igavaks ei muutu
“Deathloop” ei tööta ainult narratiivselt, vaid ka mehaaniliselt. Aega kinni jäänud saar on jagatud neljaks regiooniks ning iga päev omakorda neljaks osaks: hommik, lõuna, pärastlõuna ja õhtu. Mängija valib igal hommikul, millist kohta külastada, liikudes päeva jooksul nelja erineva ala vahel. Olenevalt kellaajast on saare piirkonnad tohutult erinevad nii visuaalselt kui ka võimaluste poolest: sihtmärgid liiguvad päeva jooksul piirkondade vahel, osades kohtades on rohkem vaenlasi, teistes vähem. Ühe tervikliku alana muutuks “Deathloop” aja jooksul üksluiseks, kuid neli erinevat regiooni ja nendevahelised variatsioonid hoiavad mängu pikalt värske.
Ajasõlmest väljamurdmiseks on mängija käsutuses nii tulirelvad kui ka võimed, mis on tuttavad kõigile, kes on mänginud samade arendajate loodud “Dishonoredi” mänge. Näiteks on võimalik hetkega ühest kohast teise teleporteeruda või mitmeid vaenlasi kummituslike niidikestega ühendades tagada, et mis juhtub ühega, juhtub kõigiga. Relvi ja võimeid on võimalik lisadega täiendada ja võimsamaks muuta ning ajapikku õpib Colt ka varustust uude päeva kaasa tooma. Kuid rusikareegel on, et hommiku saabudes (või surma korral) läheb kaotsi eelmisel päeval kogutud varustus.
“Deathloopi” kasuks räägib ka võimalike mängustiilide mitmekülgsus. Mina näiteks hiilisin mööda kangialuseid ja katuseid ning kasutasin summutiga relva, kuid täiesti võimalik on ka jalaga uks lahti lüüa ja kõmmutama hakata. Vastased ei ole Coltile enamasti suurimaks ohuks: nad löövad ja tulistavad valusalt, kuid nende vältimine on enamasti väga lihtne.
See võib osadele mängijatele tuska valmistada, kuid “Deathloop” ei ole disainitud olema igal sammul üliraske kogemus. Märul on olemas ja see töötab, kuid arendajad on eelkõige rõhku pannud “Deathloopi” keskse mõistatuse lahendamisele: kuidas kaheksa inimest päeva jooksul teise ilma saata. Liiga tugevad vaenlased teeksid vastuste otsimise tüütuks. Küll aga on olemas üks vaenlane, keda Colt alahinnata ei saa ja kes on samaaegelt üks “Deathloopi” parimaid ideid.