Mängud

Arvustus: “Deathloop” mekib nagu tõeline gurmeeroog

Julianna on pidevalt su kannul, et ära rikkuda kõik parimad plaanid, kuid mängijad saavad ka ise Juliannaks kehastudaFoto: pressimaterjal

Rubriiki toetab

“Deathloop” sünnib siis, kui võtta aluseks 1993. aasta kultusfilm “Lõputu küünlapäev”, lisada sellele tubli doos 1960ndate esteetikat ning saadud kompotile piserdada hulgaliselt plahvatusi, püssipauke, üleloomulikke võimeid, hiilimist ja kamaluga vandumist. 

Esmapilgul võib tunduda, et selle kummalise keeksi erinevad elemendid ei sobi omavahel kokku, kuid juba esimene amps teeb skeptikust uskuja. “Deathloop” mekib nagu üks tõeline gurmeeroog ja sa peaksid seda kindlasti mängima.

Aega on laialt

“Deathloopi” lugu on kaasahaaravalt huvitav esimestest minutitest kuni lõputiitriteni. Sina oled Colt, salapärasel saarel mälukaotusega ärkav härrasmees. Peagi selgub, et saar ja kõik selle asunikud on alaliselt kinni ajasõlmes: üksainus päev kordub lõputult. Peale Colti ja teda jahtiva salapärase Julianna ei saa ükski saarel viibija aru, et iga homne päev on alati eilne päev. Ajasõlme murdmiseks peab Colt üheainsa päeva jooksul teise ilma saatma kaheksa võtmetähtsusega isikut.

See kontseptsioon töötab videomängu vundamendina hästi. Tegu on justkui virtuaalse detektiivimäruliga: kuidas ma sihtmärgid üles leian, mis on nende nõrkused, kuidas ma mitu inimest ühte kohta kokku toon? Nendele küsimustele vastuste leidmine on tohutult rahuldust pakkuv ja kui viimane pusletükk paika langeb, tunned sa end nagu Sherlock Holmes. 

Kordus igavaks ei muutu

“Deathloop” ei tööta ainult narratiivselt, vaid ka mehaaniliselt. Aega kinni jäänud saar on jagatud neljaks regiooniks ning iga päev omakorda neljaks osaks: hommik, lõuna, pärastlõuna ja õhtu. Mängija valib igal hommikul, millist kohta külastada, liikudes päeva jooksul nelja erineva ala vahel. Olenevalt kellaajast on saare piirkonnad tohutult erinevad nii visuaalselt kui ka võimaluste poolest: sihtmärgid liiguvad päeva jooksul piirkondade vahel, osades kohtades on rohkem vaenlasi, teistes vähem. Ühe tervikliku alana muutuks “Deathloop” aja jooksul üksluiseks, kuid neli erinevat regiooni ja nendevahelised variatsioonid hoiavad mängu pikalt värske.

Ajasõlmest väljamurdmiseks on mängija käsutuses nii tulirelvad kui ka võimed, mis on tuttavad kõigile, kes on mänginud samade arendajate loodud “Dishonoredi” mänge. Näiteks on võimalik hetkega ühest kohast teise teleporteeruda või mitmeid vaenlasi kummituslike niidikestega ühendades tagada, et mis juhtub ühega, juhtub kõigiga. Relvi ja võimeid on võimalik lisadega täiendada ja võimsamaks muuta ning ajapikku õpib Colt ka varustust uude päeva kaasa tooma. Kuid rusikareegel on, et hommiku saabudes (või surma korral) läheb kaotsi eelmisel päeval kogutud varustus.

“Deathloopi” kasuks räägib ka võimalike mängustiilide mitmekülgsus. Mina näiteks hiilisin mööda kangialuseid ja katuseid ning kasutasin summutiga relva, kuid täiesti võimalik on ka jalaga uks lahti lüüa ja kõmmutama hakata. Vastased ei ole Coltile enamasti suurimaks ohuks: nad löövad ja tulistavad valusalt, kuid nende vältimine on enamasti väga lihtne.

See võib osadele mängijatele tuska valmistada, kuid “Deathloop” ei ole disainitud olema igal sammul üliraske kogemus. Märul on olemas ja see töötab, kuid arendajad on eelkõige rõhku pannud “Deathloopi” keskse mõistatuse lahendamisele: kuidas kaheksa inimest päeva jooksul teise ilma saata. Liiga tugevad vaenlased teeksid vastuste otsimise tüütuks. Küll aga on olemas üks vaenlane, keda Colt alahinnata ei saa ja kes on samaaegelt üks “Deathloopi” parimaid ideid.

“Deathloopi” mitmekesise relvaarsenali teeb huvitavamaks võimalus relvi erinevate omadustega täiendadaFoto: pressimaterjal

Omapärane mitmikmäng

Coltile üritab pidevalt kaikaid kodaratesse visata salapärane Julianna, kelle eesmärk on kaitsta kaheksat VIP-i, keda sina tappa tahad. Mängijat teavitatakse alati kui Julianna on temaga samas alas, mis loob pineva kassi-hiire õhkkonna. Mängija ei pea edasiliikumiseks Juliannat kõrvaldama, vaid lahti häkkima arvuti (mida Julianna tõenäoliselt valvab). Julianna peab see-eest Colti tapma, et mängija tagasi uue päeva algusesse saata.

Tegu on suurepärase pinevust lisava mehaanikaga, mille teeb paremaks asjaolu, et Juliannat saavad üle interneti kontrollida teised mängijad. Hästi Juliannaga mängiv mängija võib Colti seni edukalt läinud päeva põhjalikult untsu keerata. Teisalt on ise Juliannana mängimine teretulnud vaheldus tavapärasele “Deathloopi” mängupildile. Kui Coltist saab villand, siis mängi paar raundi Juliannana, kellel on oma unikaalsed relvad ja võimed. Plusspunktid loomingulisuse ja vaheldusrikkuse eest!

PlayStation 5 peal jookseb “Deathloop” probleemideta ning ka DualSense’i puldi omadusi ja 3D-audiot on edukalt ära kasutatud. Kuid uue konsooli kelladest ja viledest hoolimata on “Deathloopi” parim omadus sisu. Samanäoliste järgede ja lõputute seeriate ajastul on värskendav näha midagi uudselt omapärast. Mängi kindlasti! “Deathloop” on seda väärt.

Plussid: Ajasõlm on hea mängumehaanika, huvitav lugu, hästi kirjutatud tegelased, head relvad ja võimed, hea tasemedisain
Miinused: üksikud helilised viperused

Platvormid: PC, PS5
Hind: 60–70 eurot

See lugu ilmus ajakirjas Digi nr 199, november 2021

Kõik selle ajakirja lood

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.