Mängud

Arvustus: üllatav “Moncage” peidab endas midagi sügavat

Mäng paneb ka pärismaailma teistmoodi vaatamaFoto: Moncage

Rubriiki toetab

“Moncage” on üllatav. Mitte ainult sellepärast, et see ilmus tegelikult juba 2020. aastal Apple’i App Store’is, jõudis nüüd arvutile ja Switchile ning on päriselt hea mäng kõikide standardite järgi. Ei, see on üllatav sellepärast, et pealtnäha lihtsa kasti sees on peidus midagi väga sügavat.

Pealtnäha on kõik lihtne. Sinu ees on kuubik, mida sa saad keerutada, ja kuubiku igal küljel vaatab sulle vastu väike maailm, mida saad pöörata, suumida ja uurida. Esimesel pilgul paistavad need maailmad täiesti suvalised ja need nagu poleks omavahel seotud: kaader tehasest, pimedast lastetoast, majakas mere ääres, lagunenud maja. 

Kui hakkad aga neid maailmu lähemalt uurima, avastad seoseid. Osa objekte on sarnased, kuigi need on esmapilgul täiesti erinevad asjad – kui need kuubikut liigutades ühele joonele paigutad, avanevad sulle uued maailmad, mida avastada ja kus seoseid leida.

Tegu pole siiski pelgalt visuaalsete mõistatustega, sest nendes maailmades on erinevaid asju, mida saad otseselt või kaudselt nihutada ja liigutada, ning õige lahenduse leidmiseks pead enne hulga eeldusi täitma. Alguses võivad need tunduda jaburad, kuid tagantjärele on täiesti loogilised.

Mäng põhineb loogikal ja visuaalsetel seostelFoto: Moncage

Minu eriliseks lemmikuks oli stseen merel seilava paadiga, kus sai ise muuta kurssi: vastavalt sellele hakkas näiteks kajutis liikuma kohver, mille sai omakorda inertsiga suunata hoopis teisele kuubiku küljele ning paadi põhjasuunas näitav kompassinool aitas omakorda kolmandas maailmas tehase täisvõimsusel tööle saada.

Just see mind “Moncage’i” juures võlubki – mäng põhineb loogikal ja visuaalsetel seostel, aga nende lahtihammustamine võib võtta omajagu aega. Ka selle paadimõistatusega maadlesin ja katsetasin ikka omajagu. Ilmselt teeks geenius mängu läbi tunni-kahega, aga minul kulus pigem 4–5 tunni ringis.

Väike indie-mäng on sellele teosele suurte tähtedega peale kirjutatud ja seda on eriti tunda graafikas. Hoolimata sellest, et Unity on mängu peal suurte tähtedega kirjas, on kunstilises stiilis midagi unikaalset. Ühtset lihtsat ja kõigile selgelt arusaadavat narratiivi mängul ei ole, aga see lugu tulebki eelkõige välja, vähemalt minule, läbi kunstilise stiili ja väikeste detailide, mis on nendes maailmades peidus.

“Moncage” on kindlasti mäng, mida soovitan kõigil proovida. Kui see läheb liiga keeruliseks, siis ära muretse, mäng on vihjete andmisel helde. Mõistagi soovitan nende vaatamist vältida nii kaua kui vähegi võimalik.

See on mäng, mis paneb sind ka pärismaailma teise pilguga nägema ja tahes-tahtmata hakkad otsima seoseid, sest need on seal olemas.

See lugu ilmus ajakirjas Digi nr 201, jaanuar 2022

Kõik selle ajakirja lood
Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.