Mängud

“Assassin’s Creed Odyssey” uusim laiendus kõlab kohutavalt, kuid on tegelikult kogu mängu parim osa

Ettevaatust, Hadese koer hammustab. Valusasti. Foto: kuvatõmmis

Eelmisel aastal ilmunud ajaloolise mõrvasimulaatori “Assassin’s Creed Odyssey” kõige viimane laiendus jõudis mängijateni eelmisel nädalal ja kuigi see kõlab paberil katastroofiliselt, siis reaalsuses on tegu võrratu lisapakiga, mida kõik “Assassin’s Creedi” fännid kindlasti mängima peaksid.

“Assassin’s Creed Odyssey” on pärast ilmumist saanud palju tasuta lisasisu ja kaks maksustatud laiendust, mis mõlemad koosnevad kolmest episoodist. Esimene neist, “Legacy of the First Blade” oli kuiv ja vaimuvaene ning sellest me pikemalt ei räägi. Kuid see teine laiendus, “Fate of Atlantis”, on hea. No ikka väga-väga hea.

Elüüsiumi väljadele läheks hea meelega puhkama.Foto: kuvatõmmis

Asi on selles, et esmapilgul see nii võrratu ei tundu, sest “Fate of Atlantis” keskendub “Assassin’s Creedi” kõige mannetumale osale.

Loo keskmes on see iidne väljasurnud jumaluste rass, kes lõi inimesed ja kõik need võimsad maagilised vidinad, mille pärast mängudes võideldakse. See krooniliselt alatoidetud “Assassin’s Creedi” taustalugu kistakse pimedast krüptist rambivalgusesse pannakse kandma lugu, mis ei tohiks mingi hinna eest töötada.

Aga näe, töötab, ja veel kuidas! Sest kogu see inimkonna loonud ülikõrgelt arenenud iidse eelkäijate rassi lugu on jutustatud läbi Kreeka mütoloogia prisma. Hermes, Hades ja Poseidon ei olnud pelgalt jumalad, vaid tehnoloogiliselt arenenud ühiskonna liikmed, keda koheldi jumalustena.

Ja palun, nüüd olemegi valmis mitmekülgseks reisiks läbi Antiik-Kreeka folkloori tuntuimate kohtade, kaaslasteks kuulsad kangelased ja jumalad.

Teiste kaartidega võrreldes on allilma isanda Hadese kodukant pruun ja kurblik.Foto: Ubisoft

Okei, lugu töötab üllatavalt hästi, aga sama kehtib tegelikult ka mängupildi kohta. “Odyssey” baasmäng on hiiglaslik ja võib kiskuda korduvaks, mistõttu on tore näha, et “Fate of Atlantise” kõik kolm episoodi toimuvad uutel ja väga erinevatel kaartidel.

Alustatakse lopsakast rohelusest lookas Elüüsiumi väljadelt, siis liigutakse edasi kõledasse ja pimedasse Hadesesse, ja lõpetatakse hiiglaslikus ja võrratult kaunis metropolis, Atlantises. Ei vanadele ja tuttavatele kohtadele, jah uutele ja visuaalselt erinevatele kaartidele!

Sama lugu on ka mängitavusega. “Odyssey” baasmängu korduvus võib lõpuks nüriks muutuda, kuid “Fate of Atlantis” mõjub värske tuulepuhanguna. Igas episoodis tutvustatakse midagi, mis veidi harjumuspäraseks muutunud mängupilti muudab: Hermese väravatega saab kiiresti läbida pikki distantse, olemasolevate võimete uued versioonid lubavad muuta lahingutaktikat ja uus ülitugev vaenlasetüüp teeb kindlustesse hiilimise märksa pingelisemaks.

“Assassin’s Creedi” vundament on jätkuvalt sama, kuid sellele ehitatud maja on saanud uue värvikihi.

“Assassin’s Creed Odyssey” Atlantis on koht, mida tasub kindlasti külastada.Foto: kuvatõmmis

Lõppeks tuleb sellest kõigest kokku üks mitmekülgne ja nauditav kompott, mida ma mingil juhu ei osanud oodata. Uued kaardid on ilusad ja vaheldusrikkad. Uued vaenlased ja võimed sunnivad muutma sissekulunud mängustiili. Ja lugu, mis paberil mingi hinnaga ei tööta, ärkab mängides ellu ja suudab isegi hinge pugeda.

Nii et kui sul on “Assassin’s Creed Odyssey” olemas, siis pane see veel korra tööle ja mängi “Fate of Atlantist”, päris ausalt. 16. juulil ilmus viimane episood, nii et osade vahel pole enam isegi oodata vaja. Mis sa, hing, veel ihaldad?

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.