Lapsepõlves ei olnud näitleja Kristjan Lüüsil kodus isiklikku arvutit, seega sai ta arvutimängude kaasahaaravasse maailma esmalt piiluda sõprade abiga.
“Pärast kooli käisin tihti parima sõbra juures ja elasin tema mängimisele nii innukalt kaasa, et jäin tihti sellepärast isegi muusikakooli hiljaks. Mäletan, kuidas vaatasin Tartu Kaubamajas PlayStation 1 mänge ja unistasin võimalusest, et saan neid kunagi päriselt mängida,” meenutab Kristjan.
Kui Kristjani koju jõudis lõpuks kaua oodatud kasutatud arvuti, siis oli kahjuks väga vähe mänge, mida masin jõudis üldse välja vedada. Sellises olukorras ei jäänud üle muud, kui asuda raha koguma ja nii teostaski Kristjan lõpuks oma unistuse ja soetas esimese isikliku PlayStation 2.