Mängud

Ma mängisin “Russian Life Simulatorit” selleks, et sina seda tegema ei peaks

See kõik on täiesti normaalne. Kõik on okei! Foto: kuvatõmmis

“Mida paganat ma enda eluga teen?” juurdlesin ma endamisi. Mu arvutiekraanil keerutas vene tantsumuusika taustal jalga idanaabrite president Vladimir Putin ja ma klikkisin talle peale nii kiiresti, kui vähegi võimalik.

“Russian Life Simulatorit” (“RLS”) mängides küsid sa endalt seda küsimust mitmel korral. Mängu tööle pannes moondub su kursor viinapudeliks ja ekraanile ilmub miski, mis meenutab ülejoonud käsna. Sa rändad puruks pommitatud lasteaiast Krimmi ja Vene riigiduumasse. Power-up’ideks on matrjoškad, hapukurgid ja Putini portreed. Mis toimub? Miks toimub?

Pildil: täiesti igapäevane stseen Moskva paneelika trepikojas.Foto: kuvatõmmis

Tegelikult väga vahet ei ole. “RLS” on lihtsalt üks metsik stereotüüpidesse uppuv meemiküllane lõbusõit, millest suuremat loogikat ja jumalikku valgustatust otsida ei tasu. Aga naerda saab korralikult, Steamis maksab mäng alla euro ja “Seitsmeste uudiste” ajal ei ole niikuinii midagi paremat teha, nii et miks ka mitte. Sõidame!

Tere tulemast meemide ja stereotüüpide kuningriiki!

Esimene asi, mida sa mängu tööle pannes kuuled on Nõukogude Liidu hümn. Tegelikult on see ainus muusikapala, mis mängides su kõrvu paitab. Heliriba on üheülbaline ja “valida” saab ainult ühte kandidaati. Just nagu nõukaajal!

Oma olemuselt on “RLS” täiesti tavaline klikimäng. See tähendab, et mängija ülesanne on lihtsalt klikkida ja klikkida ja klikkida. Mängu esimene tasand (kui seda nii võib nimetada, tasandid on lihtsalt erinevad taustapildid) on lasteaed, mille stereotüüpselt keeleoskamatu mänguvenelane on tõlkinud children gardeniks.

Mängusisene pood on tõeline Vene rahvuspärandi varamu!Foto: kuvatõmmis

Vaatevälja keskel ilutseb kummaline kuju, mis meenutab natukene kõige raskema alkoholimürgituse käes kannatavat pelmeeni. Tema/selle peale klikkides vupsab olevusest välja punane number 1. Klikiga teenin ma paar viinapudelit ja mõned üksikud kopikad. Ekraani nurgas olev kirje annab mulle teada, et järgmisele tasemele jõudmiseks pean pensionifondi kokku koguma 100 rubla.

Minek on jube aeglane ja raha koguneb teosammul. Klikin poekorvi ikoonile ja siin on mul võimalus klikkides kogutud viinapudelite eest osta uuendusi, mis mu hiireklõpsude tulusust tõstavad. Poes müüdav nänn pettumust ei valmista. Saan osta Putini pildi, matrjoška, balalaika ja hiljem ka karu, kelle seljas president väidetavalt ratsutas. Uhke värk!

Näe, tantsiv Putin!

Uusi asju ostes kasvab mu klikkides kogutav kasum peagi tohutuks. Iga klikiga kogun sadu, tuhandeid, kümneid tuhandeid ja lõpuks miljoneid pudeleid, mille eest saan osta aina uusi uuendusi. Vahepeal, täiesti suvalistel hetkedel, ilmub ekraanile punt tantsivaid Putineid. Kui klikin nende peale 50 korda, tõmbavad nad uttu ja tuttav ärajoonud käsn võtab taas oma koha sisse.

Ja nüüd üllatusetteaste Putini tantsuansambli poolt!Foto: kuvatõmmis

Käin läbi kõik mängu tasemed. Klikin käsna Krimmi suunduva humanitaarabikonvoi taustal. Siis klikin käsna Vene riigiduumas. Mängu viimane on vist saar Hawaiil. Ma pole kindel, sest mäng ei lõppenud küll otseselt ära, aga midagi uut ka ei juhtunud. Lasteaiast erasaarele jõudmiseks kulus mul kokku umbes pool tundi.

Mida ma sellest kogemusest õppisin? Mul pole õrna aimugi. Võib-olla seda, et Nõukogude Liidu hümn on veidralt kaasahaarav. Kas sina peaksid “RLSi” mängima? Ainult siis, kui meemid on osa su DNAst ja sa arvad, et naljad teiste rahvuste suunal on huumori kõrgeim vorm.

Raske ohkega panen mängu kinni. Enne veel, kui jõuan põgeneda, küsitakse minult, kas ma plaanin tõesti oma kodumaa reeta. Tundub vist, et plaanin küll.

Mäng, ma arvan, et me ei peaks enam kohtuma. Asi on kindlasti sinus ja mitte minus.Foto: kuvatõmmis

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.