Mängud

Need on 2021. aasta esimese poole parimad videomängud

Fotod: Torn Banner Studios/Insomniac Games/EA

Rubriiki toetab

2021. aasta esimeses pooles on ilmunud mitmeid suurepäraseid videomänge, mis on ilma igasuguse kahtluseta väärt sinu aega ja raha.

Alt leiad Geeniuse valiku käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul ilmunud mängudest, millele võiksid kindlasti võimaluse anda.

Returnal

“Returnal” on peaaegu parim uue põlvkonna konsoolidele ilmunud videomäng. Jah, peaaegu. Loe edasi, siis saad selle kõige parema ka teada.

Kiiresti saab selgeks, et “Returnal” on loodud just PlayStation 5 parimaid omadusi silmas pidades. Laadimisaegasid vaat et ei olegi, märul on kiire ning 3D audio ja DualSense pult annavad mängukogemusele palju juurde. Sellist kogemust PlayStation 4 pealt naljalt ei leia.

Mäng ise on ka muidugi hea. Osade mängijate jaoks ehk veidi liiga krüptiline ja salapärane, kuid siiski mõnusalt müstiline. Kui sul on PlayStation 5 olemas, siis “Returnalit” tasub kindlasti proovida.

Hitman 3

“Hitmani” triloogia viimases osas saadetakse palgamõrvar Agent 47 väärikalt väljateenitud puhkusele. Tegu on suurepärase mänguga, mis pakub pidevalt värsket sisu ja uusi ülesandeid.

Asja iva on lihtne: sa oled palgamõrvar, kes peab maha lööma oma sihtmärgi(d). See, kuidas sa seda teed, on sinu otsustada. Sa võid “laenata” mõne valvuri riided ja hiilida oma õnnetu ohvri magamistuppa. Või äkki mürgitad sa hoopis oma sitmärgi joogi? Või lükkad ta pilvelõhkuja rõdult alla? Äkki juhtub hoopis traagiline õnnetus ja su sihtmärgile maandub lagipähe hiiglaslik lühter?

Võimalusi on lademetes ja see teebki “Hitman 3” nii nauditavaks. Isegi kui tase on juba läbi mängitud, on alati põhjust uuesti proovida, et väljas selgitada, mis on veel võimalik. “Hitman 3” on loodud eksperimenteerimiseks ja piiride kompamiseks.

Chivalry 2

Tahad keskaegsel lahinguväljal duelli pidada, ümber lendlemas vibunooled ja katapultide kuulid? Tahad vallutada hiiglaslikke kindluseid või neid hoopis ründajate eest kaitsta? “Chivalry 2” pakub seda kõike ja veel palju enamat.

Tegu on netimänguga, kus korraga saab lahingusse minna maksimaalselt 64 mängijat. Relvi on palju: mõõgad, odad, haamrid, nuiad, vibud. Kui tahad, saad teha oma vastase pea jagu, peanupu maast üles korjata ja sellega vastastiimi liikmeid loopida.

Asja eesmärk ei ole ainult üksteise keskaegsete relvadega teise ilma saatmine. Lahingud koosnevad enamasti etappidest, kus erinevatel tiimidel on oma eesmärgid. Näiteks peavad ründajad lükkama piiramistornid kindluse müürideni, siis vallutama keskväljaku, jõudma tsitadellini ja seal redutava üliku mättasse lööma. Kaootilist lõbu jagub siin pikemaks ajaks.

Resident Evil Village

Sel aastal ei ole ilmunud parema atmosfääriga mängu, kui “Resident Evil Village”. Koletistest ülejoostud Ida-Euroopa külakest avastades tunneb mängija alati, et iga nurga taga võib oodata eriti verine ja rõlge surm. “Resident Evili” puhul on see ainult hea asi.

“Village” sobib paremini neile, kelle arust “Resident Evil VII” oli liiga hirmus. Ka “Village” suudab ehmatada, kuid seekord on oluliselt suuremat rõhku pandud märulile. Ja kuigi “Village” on seitsmenda osa otsene järg, siis eelmise mängu läbitegemine ei ole “Village’i” nautimiseks ilmtingimata kohustuslik.

“Village’i” lugu on hullumeelne ja üle võlli keeratud soust, mis on siiski omas mahlas nauditav. “Village’i” peategelane ei ole loll nagu lauajalg, vaid tõenäoliselt veel lollim. Kuid see atmosfäär… Selle vastu teised sel aastal ilmunud mängud ei saa.

Knockout City

Kes oleks osanud kuue kuu eest arvata, et 2021. aasta üks parimaid mänge saab olema virtuaalne rahvastepall?

Aga ometi on just nii läinud. Netimäng “Knockout City” ilmus välja näiliselt eikuskilt, kuid meelitas lühikese ajaga mängima enam kui viis miljonit inimest. Põhjusega, sest tegu on kaasahaaravalt lõbusa mänguga, mida on lihtne mängida, kuid keeruline korralikult selgeks saada.

Pealtnäha on kõik lihtne: saab visata, vastaste palle püüda ja rünnakute eest eemale põigelda. Kui siis tulevad mängu trikivisked, erineva kiirusega visked, plahvatavad pallid ja mitmed muud elemendid, mis annavad pealtnäha imelihtsale mängule üllatava sügavuse.

Mass Effect: Legendary Edition

“Legendary Edition” toob graafiliste uuendustega tänapäeva kolm esimest legendaarset “Mass Effecti” rollimängu. Ei, “Andromedat” siit ei leia, kuid sellest võidavad tõenäoliselt kõik.

Lisaks kolmele täismängule on “Legendary Editionis” olemas ka peaaegu kõik “Mass Effecti” triloogia allalaetavad lisad, alates uutest relvadest ja kosmeetilisest kraamist, lõpetades mahukate lisamissioonidega.

See ei tule vast kellelegi üllatusena, aga “Mass Effect” jätkuvalt suurepärane. Jah, esimene mäng on juba nii vana, et isegi tehniline iluoperatsioon ei suuda kõike päästa, kuid teine ja kolmas osa on väga mõnusalt kaasajastatud. Sisu on sama (jah, ka kolmanda osa kohutav lõpp), kuid pilt on oluliselt krõbedam ja tehtud on ka mehaanilisi muudatusi, et anda “Mass Effectile” kaasaegsem tunnetus.

It Takes Two

Abielu purunemine on ränkraske teema, mis näiliselt ei sobitu edukalt värvikirevasse ja pealtnähe lapsemeelsesse videomängu. “It Takes Two” tõestab aga meisterlikult, et läbi mängu on võimalik otsida lahendusi ka ületamatuna näivatele probleemidele.

Mängijad kehastuvad karile jooksnud abielupaariks, kes moondatakse salapärasel kombel nukukesteks. Nüüd on vaja koos töötades veidrast olukorrast välja rabeleda ja normaalsusesse naasta. Läbi mänguliste olukordade lahatakse suhete tagamaid ja üritatakse välja selgitada, mis inimesi tegelikult omavahel kokku liidab.

Tegu on mänguga, midas saab mängida ainult kahekesi, kuid see lähenemine sobib sellisesse mängu ideaalselt. Vaheldusrikkust on palju, ükski tegevus ei hakka korduma ja mäng püsib mehaaniliselt pidevalt värske. Ühesõnaga, proovi kindlasti!

Ratchet & Clank: Rift Apart

Eksklusiivselt PlayStation 5 peale ilmunud “Rift Apart” on kõige esimene uue põlvkonna videomäng. Ei loe, et uued Xboxid ja PlayStationid ilmusid juba eelmise aasta lõpus. Kõik enne uut “Ratchet & Clanki” uutele konsoolidele ilmunud mängud tunduvad “Rift Aparti” kõrval poolikud.

Laadimine on ülimalt kiire. Pilt on, noh, piltilus. DualSense puldi uut värinafunktsiooni ja adaptiivseid päästikuid kasutatakse leidlikult. Kõik see moodustab tehniliselt muljetavaldava koosluse, millesarnast ei ole varasemalt mängukonsoolil nähtud.

Ei tasu arvata, et “Rift Aparti” head küljed piirduvad vaid tehniliste omadustega. Tegu on ka sisult loominguliselt leidliku videomänguga, mis sobib hästi nii noorematele kui ka vanematele mängufännidele.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.