Rubriigi toob sinuni  Sponsor

“Obra Dinn” on unikaalne, intelligentne ja võimalik, et selle aasta parim mäng üldse

Viis aastat tagasi kaduma läinud kummituslaev uhutakse sadamasse. Pardal ei ole mitte hingelistki. Mis selle laevaga juhtus ja kuhu kadus selle pardal olnud 60 meeskonnaliiget ja reisijat?

Selline on ilmselt selle aasta kõige unikaalsema ja ägedama mängu “Return of the Obra Dinn” alguspunkt. Sa oled kindlustusagent, kes peab välja selgitama, mis pardal juhtus. Sul on ainult laeval olnud meeskonnaliikmete nimekiri, laeva plaan, joonistatud pilt, kus kõik pardal olnud peal on ja maagiline uur.

See tundub täiesti võimatu missioon

See uur lubab sul näha iga meeskonnaliikme surmahetke stoppkaadrit, selles ringi liikuda ja seda iga nurga alt uurida. Ja kuulda mõnda lausejuppi või surmakorinat. Ainult et… sa ei tea, kes on kes. Sul pole aimugi. Kas oma kajutis lebav, viimast hingetõmmet tegev mees mürgitati, suri loomulikku surma või mõnda haigusesse? Sul pole aimugi.

Okei, see mees tulistas teist, aga kes nad on? Võiks arvata, et selline mäng jagab heldelt vihjeid, aga ei, kaugel sellest. Sa näed kümmet surmasteeni ja sul pole ikkagi veel aimu, kes on kes. Lihtsalt näod saavad tuttavamaks ja sul hakkab tekkima mingi ebamäärane arusaam, mis laeval kõik valesti läks. Lihtsaid lahendusi “Return of the Obra Dinn” ei paku.

Mäng on jagatud kümneks peatükiks ja eesmärgiks on ära mõistatada iga inimese saatus: kes ta oli, mis temaga juhtus ja kui keegi ta tappis, siis kes see oli. Peatükke avastad sa suvalises järjekorras, kuid nende käigus saad sa aru, milline tohutu ebaõnn tabas laeva nimega The Obra Dinn.

Kes ta oli, kes ta tappis ja kuidas?

See tohutu omavahel tihedalt seotud pusle, mis mängijale ette antakse, on esimesel silmapilgul täiesti hoomamatu ja näib absoluutselt võimatu ära lahendada. Aga see on suurepärane detektiivimäng, mille sarnast ilmselt polegi kunagi tehtud ja võimalik, et ei tehtagi.

Võiks ju arvata, et sa võid huupi pakkuda, kes on kes või kelle kes tappis, kuid mäng kinnitab õigeid saatuseid kolmekaupa ehk sa pead kolm õiget vastust saama, selleks et kindel olla, et just nii ka pardal toimus.

See teeb suveliselt pakkumise täiesti mõttetuks, vaid ainukeses relvaks selles maailmas on loogiline järeldamine ja valede variantide välistamine. Näiteks see meeskonnaliikmete pilt, millest siin on nähtav väike osa.

Kes seisab kelle kõrval?

Madrused on erinevatest riikidest, Indiast, Venemaalt, Inglismaalt, pardal on kuninglik perekond, laeva kapten koos tüürimeestega. Kes seisab kelle kõrval? Tekivad väikesed grupid, kuid see on ikka liiga vähe infot.

Keegi vandus enne surma saksa keeles? Palju on sakslasi või saksakeelsetest maadest pärit meeskonnaliikmeid? Kellel on veider aktsent? Siin tulevad juba kasuks teadmised pärismaailmast.

Need väikesed detailid

Kui selle näoga indialane sai varasemas episoodis surma, siis ilmselt see ei saa olla too, kes veel pärast oli elus. Teinekord annavad infot ka esmapilgul tähtsusetud detailid. See mees siin stoppkaadris on täiesti kõrvaline, aga ta tuli välja sellest kajutist, puuhaamer käes. Mis kajut see on? Puusepa kajut? Kas see on puussepp või puusepa abi?

Sellel tähtsal meeskonnaliikmel on õde reisijana kaasas. See meeskonnaliige ütles, et tema abi sai surma. See mees siin pildil näeb välja, nagu ta võiks olla taanlane. Sellel mehel on arstikohver, järelikult… või on see mingi muu kohver? Ah kurat, arstil oli ka abi… ja nii edasi.

See on väga pikk jada detaile ja järeldusi ning kui sa saad midagi lõpuks täppi, siis rahulolu sellest on tohutu. See on nagu visuaalne sudoku, mis jutustab sulle tragöödiat.

Maagiline kell viib tagasi surmahetke.

Praeguseks hetkeks olen ma ära lahendanud 18 pardal olnud inimese saatuse, 42 on veel avastada. See on tõeline meistriteos, mis suudab olla samal ajal ülimalt keeruline ja intelligentne, aga suudab end oma loo ja mängitavusega kaasa haarata. Ma tean juba praegu kõiki 60 meeskonnaliiget peast, aga ma ei suuda veel kõigi nägude juurde nimesid panna.

See on tihtipeale ülikeerukate mängude probleem, millest need ei suuda üle saada, olles küll head, aga samas ka liiga rasked, mis mängijaid endast eemale tõukab. Siin on sellest üle saadud.

1-bitine graafika

Ahjaa, mäng on 1-bitise graafika stiilis, nagu vanad Spectrumi mängud. See võib tunduda hirmutav, kuid see töötab uskumatult hästi ja jookseb samas peaaegu iga arvuti peal.

Ja kui kõigest sellest veel ei piisanud, siis mängu autoriks on Lucas Pope, kelle eelmine mäng “Papers, Please” oli ülimalt nutikas düstoopne piiripunktitöötaja simulaator.

“Return of the Obra Dinn” on müügis Steamis ja maksab 16,79 eurot.