Mängud

PlayStation 5 vs Xbox Series X: kumb uue põlvkonna konsool on võimsam?

Paneme järgmise põlvkonna mängukonsoolid joonele.Foto: Microsoft/Sony

Aasta lõpus tulevad müügile uue põlvkonna mängukonsoolid PlayStation 5 ja Xbox Series X. Piilume nende mängumasunate kapoti alla ja teeme selgeks, kumb on võimsam.

Protsessor ehk CPU

Oluline on meeles pidada, et AMD on olnud turvaline partner nii Microsofti kui ka Sony jaoks juba päris mitu põlvkonda. Sony PlayStation 3 oli erand NVIDIA riistvaraga, mis oli ka üks kaudsetest põhjustest, miks konsool ei olnud esimestel aastatel nii edukas.

Nüüd tegid mõlemad suurfirmad taas õige otsuse, valides AMD ülieduka Zen arhitektuuri. Mõlemas konsoolis on kaheksatuumaline Zen 2 tsentraalprotsessor, mis Xbox Series X-i sees jookseb 3,8 GHz kiirusel ning PS5-s kiirusel 3,5 GHz.

Sony sõnul võib see sagedus ka varieeruda sõltuvalt tarkvara intensiivsusest. Microsofti konsooli puhul aga langeb sagedus siis, kui töötavad kõik kaheksa tuuma ja 16 lõime – sellisel juhul kukub sagedus 3,8 pealt 3,6 GHz peale.

Teoreetilises mõistes on Microsofti konsool antud juhul parem, pakkudes kiiremat CPU taktsagedust.

Xbox Series X-i sees on peidus tohutult võimsust. Fotod: Microsoft

Graafikakiip ehk GPU

Graafiline võimekus on see koht, kus uute konsoolide puhul tuleb sisse üks suur erinevus. Microsoft otsustas panna oma järgmise Xboxi sisse võimsama graafilise kiibi, mis jookseb madalatel sagedustel. Sony aga paneb PlayStation 5 sisse nõrgema kiibi, mis jookseb väga suurtel kiirustel.

Xbox Series X hakkab töötama sellise GPU põhjal, mida hetkel turul veel olemas ei ole. Nimelt AMD RDNA2 mikroarhitektuuril põhinevat 50 CU ehk arvutusühikuga graafilist kiipi hetkel osta ei saa. AMD Radeon RX 5700 XT sees on 40 arvutusühikut ning see on hetkel AMD kiireim mänguritele mõeldud graafikakaart. Antud kiibi taktsagedus hakkab olema 1,825 GHz.

Jõudluse poolest on Microsoft võrrelnud oma tulevast konsooli RTX 2080 Super kaardil põhineva arvutiga – oleme näinud näiteks mängu “Gears of War 5” jooksmas Xbox One’iga võrreldes kõrgematel sätetel. Teoreetiliselt on see võimalik, eriti arvestades optimeeritud sätteid ja mängumootori funktsionaalsust, mida arendajad suudavad fikseeritud riistvaraga konsoolides rakendada.

PlayStation 5 uuenduslik tehnoloogia võib saavutada väga muljetavaldavaid tulemusi. Foto: Sony

PlayStation 5 hakkab aga põhinema RX 5700 graafikakaardi sees oleval kiibil, millel on 36 arvutusühikut. Paberi peal on kahe masina erinevus silmapaistvalt suur, kuid Sony otsustas seda kiipi jooksutada 2,23 GHz-il, mis on tänapäeval videokaartidele kättesaamatu ilma vedelat lämmastiku kasutamata. See näitab mitte ainult Sony inseneride pädevust, vaid ka AMD tehnoloogilise protsessi võimekust.

Just see kõrge taktsagedus võimaldab PlayStationil jõuda Xboxile jõudluse osas lähemale, kuid teoreetiliselt on Microsofti konsool jällegi võimsam.

Andmekandjad ehk SSD

Järgmiseks suureks erinevuseks kahe masina vahel on andmekandjad. Hea uudis on see, et konsoolid lähevad nüüd lõpuks üle SSD-de ehk pooljuhtketaste peale. Ja mitte tavalistele SATA-põhistele, vaid ülikiiretele NVMe SSD-dele. Mida see täpsemalt mänguri jaoks tähendab?

Paljud arvavad, et SSD ainus boonus on see, et mängud laevad kiiresti. Ja see on tõesti nii – kõik programmid lähevad SSD pealt tööle mitu korda kiiremini. Kuid üks kaudsetest SSD mõjudest mängutööstusele on see, et mängumaailmad, tekstuurid ja kõik muu saab laadida ja seega ka nähtavaks muutuda palju kiiremini.

Sony sõnul on PlayStation 5 SSD enneolematult kiire. Foto: Sony

PlayStation 5 sees on 825 GB mahuga NVMe SSD, mis hakkab tavatingimustel jooksma 5,5 GB/s kiirusel ning kokkusurutud andmete puhul 8+ GB/s.

Tänapäeval jooksevad tavalised NVMe SSD-d läbi PCIe 4.0 siini 4-5 GB/s kiirusega, nii et Sony on tõesti teinud silmapaistvaid muudatusi. Eriti hea on see, et kasutaja saab ise asendada seda poest müüdava andmekandjaga, kuid vaid juhul, kui see on Sony poolt heaks kiidetud.

Microsoft on leppinud märgatavalt aeglasema SSD-ga – 2,4 GB/s tavatingimustes ning 4,4 GB/s kokkusurutud andmete puhul. Kui tahta andmemahtu lisada, siis peab ostma eriühendusega Microsofti SSD-d, mis sisestatakse konsooli taga asuvasse porti.

Microsoft toob andmemahu suurendamiseks turule spetsiaalsed eriünedusega SSD-d. Foto: Microsoft

Miks on see nii oluline? Just seetõttu, et kiirema SSD-ga saavad mängumaailmad olla suuremad, rohkem nähtavamad ning ka karakteri liikumiskiirus võib muutuda kordades kiiremaks. Näiteks Sony viimase “Spider-Mani” mängu puhul pidid nad piirama Ämblikmehe liikumiskiirust, kuna maailm ei suutnud nii kiiresti ekraanile jõuda.

Muud faktorid

Sony on rõhutanud tugevalt ka helikvaliteeti ja selle olulisust oma uues konsoolis – räägiti, kuidas tõeline 3D-audio suudab mängukogemust muuta. See tundub kindlasti põnev, kuid hetkel veel raskesti hoomatav.

Nii Xbox Series X kui ka PlayStation 5 tulevad 16 GB operatiivmäluga. Kuigi suurused on samad, siis nende kasutamine on kahe tootja puhul erinev – Microsoft jaotab oma mälu erineva kiirusega aladeks, kuid Sony kasutab kohe kogu RAMi.

Mõlemad masinad hakkavad toetama ka DirectX-põhist riistvaralist kiirtejälitust ehk ray tracingut, kuid sellega informatsioon ka piirdub.

Samuti üks mänguritele olulisemaid faktoreid on see, et mõlemad uue põlvkonna konsoolid hakkavad toetama tagasiühilduvust. Kui sulle meeldib mängida vanemaid mänge, siis saad suure tõenäosusega rõõmsalt neid oma uuel konsoolil kasutada.

Seega…

Paberil on uutest konsoolidest võimsam Xbox Series X, kuid PlayStation 5 suur pluss on ülikiire SSD, mis võib oluliselt muuta lisaks laadimiskiirustele ka mängude ülesehitust ja disaini.

Mõistagi on uute konsoolide puhul olulised faktorid ka eksklusiivsed mängud ja hind, kuid puhtalt tehniliste andmete põhjal saab öelda, et uus Xbox on PlayStation 5-st natukene võimsam.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.