“Nu Pogodi!” ja “Tekken” Raua saunas

Ilmselt nagu paljudel Nõukogude Liidu ajal sündinutel oli Reketi esimene kogemus videomängumaailmas legendaarne “Nu Pogodi” mäng, kus mängija kehastus hundiks ning pidi püüdma kukkuvaid mune.

Edasine videomängude areng oli kiire ning Reket tunnistab, et endalgi on tagantjärele keeruline meenutada, mis täpselt edasi sai.

“Eredalt on meeles, kui mu kunagised klassivennad said jõuludeks esimese PlayStationi ja kui ma neile külla läksin, siis ma võisin esikus seistes vaadata, kuidas nad elutoas “Doomi” mängivad. See pidi olema vist 1994. aastal,” meenutab ta. 

Lisaks on Reket saanud käed külge lüüa ka 8-bitisele Commodore-64 arvutile, mis oli omal ajal samuti kõva rariteet.

“Minu mäletamist mööda luges see nii flopisid kui ka kassette,” räägib ta. Siiski ei suuda ta meenutada mitte ühtegi mängu, mida selle masina peal mängitud sai.

Mööda ei saadud ka kollaste kassettidega varustatud ning 99999-mängu-ühes konsoolidest. Erinevalt Beebilõustast, kes sai vanadel Dendydel “Contrat” mängida, ei too Reket välja ühtegi konkreetset mängu, mis talle tänaseni kestva unustamatu mulje oleks jätnud. 

See aga ei tähenda, et sellist mängu nooruspõlvest olemas poleks. “Mu kooli vastas, Raua tänaval on tänaseni saun, kus kunagi ammu sai vahetundides, suurtel masinatel “Tekkenit” mängitud. Aga “Tekken” maksis raha ja mängimiseks mul raha ei olnud, seega võib nostalgitsedes seda igatseda küll,” arvab Reket.

Mida muud koroona ajal ikka teha?

Tegelikult mängib Reket aeg-ajalt siiani. Täna on ta oma mänguseadmeks valinud PlayStation 5 mängukonsooli ning mitte eriti üllatavalt kujunes tema viimase aja üheks kõige intensiivsemaks mänguperioodiks 2020. aasta koroonakarantiin.

Lemmikmängud on Reketil pigem sellised, mida saab mängida koos kaaslastega ning ikka uuesti ja uuesti: “FIFA”, “Skater XL” ja “Call of Duty: Warzone”. Viimane on tema sõnul muutunud oluliseks osaks sõpradega suhtlemisel.

“Mingil hetkel sai minu jaoks “Warzone’ist” üsnagi sotsiaalne tegevus. Viid semude tegevustega ennast kurssi ja siis samal ajal nö. kõmmutad pahasid. Aga see on ka ainuke Battle Royale, mida ma mängin,“ ütleb ta, viidates, et siiski on varasemalt proovitud ka “Apex Legendsit”.

Praegu on mängimisele aga mingil määral pidurit tõmmatud. “Hetkel on esiteks mõnusalt palju teisi olulisi tegemisi ning teiseks, ma olen endale ka pannud uue aasta saabumisega erinevaid päevaseid eesmärke, mis peaksid olema tehtud, enne kui mäng käima läheb,” viitab Reket.

Tšetseenia diktaator ja Mike Tyson

Kuigi nii mõnigi kriitik võib öelda, et täiskasvanud meestel ei sobi üldse mängida ning tegu on poisikeste ajaviitega, siis Reket nii ei arva.

“Kui ma kunagi reklaamimaailmas töötasin, siis mõistsin, et videomängud on nii suur osa poppkultuurist, et seda lihtsalt ignoreerida oleks rumal. Mõni päev on hea klapid pähe panna ja lihtsalt paar mängu teha ning mitte-millelegi mõelda. Mõni vaatab seebikaid, mõni on sotsiaalmeedias, mõni mängib,” arvab Reket.

Milline oleks aga Reketi unelmate mänguõhtu? Kui anda talle võimalus ükskõik kellega mängukonsooli taha istuda, siis istuks ta tunniks ajaks PlayStation 1 taha Tšetšeenia isevalitseja Ramzan Kadõroviga, ekraanil vastu vaatamas võitlusmäng “Mike Tyson Boxing”.

Vastust sellele, kes peale jääks, ei saa me aga kahjuks vist kunagi teada.