Sõda virtuaalses taevas: “Top Gunist” Kiievi Kummituseni

Näeb välja nagu päris, aga reaalsusest on asi kaugel.Foto: kuvatõmmis

Vene-Ukraina sõja esimestel päevadel hakkasid levima kuuldused ukrainlaste tipplendurist, kes tituleeriti dramaatiliselt Kiievi Kummituseks. Väidetavalt tulistas kummitus MIG-29 hävituslennukiga 30 tunni jooksul alla kuus Venemaa sõjalennukit. Salapärasest piloodist postitas Twitterisse Ukraina ekspresident Petro Porošenko ja internetis levis nutitelefoniga filmitud video, kus ukrainlasest piloot hävitab vaenlase lennuki. Kõik tundub nagu päris, kuid seda kummalisem on asjaolu, et Kiievi Kummitust pole kunagi eksisteerinud.

Kiievi Kummitus on videomängu tegelane. Ta ei ela Ukraina taevalaotuse all, vaid lennusimulaatoris “Digital Combat Simulator” (DCS), mille arendaja Eagle Dynamics avaldas veebruari lõpus nördimust, et nende mainekat mängu on kasutatud petliku võltsvideo loomiseks. Elame ajastul, mil realistlike mängude ja videoproduktsiooniga on võimalik toota valeinfot levitavaid veenvaid võltsinguid, mis võivad ära petta terve maailma.

https://www.youtube.com/watch?v=SBBJ_JzV8u4

Moskva juurtega kummitus Kiievist

Kiievi Kummituse müüti on lihtne uskuma jääda. Nutitelefoniga filmitud video näib realistlik ning klipi taustal kõlavad ehtsad inimhääled. Tegelikult on tegu arvutiekraanil filmitud videoga, millele anti järeltöötluses nutitelefoni kaameraga jäädvustatud klipile omane püstine formaat. Kaamera loomulikuna näivat rappuvat liikumist imiteeriti mängus osavalt hiirega. Tavaliselt on selline kaameravaade “DCS-is” mõne maapealse sõjamasina nn point-of-view-vaatenurk.

“DCS” on hetkel kõige kaasaegsem hävituslennukite simulaator, mille realistlikult kujutatud lennukid ja keskkonnad teevad kohati silmad ette isegi tuntumale “Microsoft Flight Simulatorile”. Mõneti iroonilisel kombel ulatuvad “DCS-i” arendaja Eagle Dynamicsi juured 1990ndate Moskvasse, kus stuudio algusaegadel loodi oma aja kohta väga realistlikud “Flanker” ja “Lock On: Modern Air Combati” sarjad. Toona olid hävituslennukite simulaatorid populaarsed, kuna 1986. aastal oli esilinastunud tohutult menukas “Top Gun”. Sellest filmist ja Lahesõjast tuule tiibadesse saanud simulaatorite buum kestis läbi 1990-ndate, mil loodi rida aina keerukamaid sõjalennukisimulaatoreid.

Vaikus enne tormi. Foto: kuvatõmmis

Eagle Dynamicsi ostsid mõne aasta eest ära Šveitsi investorid, kes koordineerivad nüüd “DCS-i” kui pidevalt uueneva simulaatorplatvormi arendamist. Baasmäng on arvutil saadaval tasuta, kuid soovi korral saab sadade eurode eest juurde osta nii lennukeid kui ka sõjakampaaniaid, mis võivad põhineda reaalelulistel konfliktidel. Mängu suure ulatuse ja detailse realismi tõttu läheb “DCS-i” mängimiseks vaja võimsat kiirtejälituse toega graafikakaarti, et pilt ülitäpset sihtimist nõudvates õhulahingutes ei veniks ega hüppaks.

Virtuaalne näib reaalne

Sarnaselt näiteks rallisimulaatoritega saavutatakse ka lennusimulaatorites realismi illusioon veenvate visuaalsete ja heliliste trikkidega. “DCS-is”  virtuaalsesse hävituslennukisse “istudes” näed esimesena realistlikku lennukikabiini koos selles olevate nuppude, juhtkangide ja näidikute rägastikuga. Sarnastel simulaatoritel on juba mitukümmend aastat koolitatud reisi- ja hävituslennukite piloote. 

Lennusimulaatorid muudavad realistlikuks kolm peamist komponenti: elutruud helid ja realistlik pilt ekraanil ning lennuki kabiin, mis liigub vastavalt ekraanil toimuvale tegevusele. Kabiine on võimalik üsna hõlpsasti ise kodus ehitada ning Thrustmasteri või Logitechi toodetud juhtkangidega ühendada. Poola firma Viper Wing pakub isegi hävituslennukite F-16, F-18 ja F-35 kabiinide realistlikke koopiaid, mille hinnad jäävad 3000 ja 15 000 euro vahele. Realismitaotlejate seas on üks tuntumaid juhtkange Thrustmaster Hotase joystick koos nuppudega gaasiheebli konsooliga. Sedasama seadet kasutatakse USA hävituslennukite pilootide koolitamisel. 

Lennukite kabiinid näevad simulaatorites välja realistlikud ning kõik nupud ja näidikud päriselt ka töötavad. Foto: kuvatõmmis

Realistlike helide simuleerimisel tegi suure revolutsiooni lennusimulaator “Microsoft Flight Simulator 98”, mis ilmus 1990-ndate lõpus. Kõigi heliliste peensuste kuulmiseks on kindlasti vaja kvaliteetseid kõrvaklappe. Mõistagi aitab simulaatorisse sisse elada ka realistlik pilt. Loomulikult ei olnud kodukasutajatel pikalt võimalik koju paigaldada hiiglaslikke ekraane ja seetõttu mängiti enamasti mitme kuvariga. Tõelise visuaalse revolutsiooni tõi kaasa virtuaalreaalsus, mis tekitab tunde, et oledki päris hävituslennuki kabiinis, hoiad juhtkangist kinni ja kuuled realistlikke helisid. 

Virtuaalreaalsuses tunduvad pingelised õhulahingud tõepoolest nagu päris ning vaenlase alistamiseks on vaja oma lennumasinat läbi ja lõhki tunda. Minu üks meeldejäävamaid hetki “DCS-iga” juhtus digitaalses venelaste okupeeritud Gruusias, kus pärast pingelist õhulahingut sain kabiini häireradarilt signaali, et minu suunas on maa pealt tulistatud kaks raketti. Ühe eest põikasin kõrvale, kuid teine tabas ja ma pidin katapulteeruma vaenlase tagalasse. Kui ma lõpuks VR-prillid peast rebisin, oli kell pool kaks öösel, mu süda kloppis meeletult ja särk oli higist märg. Lennusimulaatorid on muutunud ülimalt realistlikeks. Ei ole põhjust imestada, et Kiievi Kummitusel oli niivõrd positiivne mõju ukrainlaste moraalile. Seda kummituslugu jäi hetkeks uskuma terve maailm. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.