Mängud

Uus uuring: videomängusõltuvust saab ravida patsiendi “ümber programmeerimisega”

Saksa teadlased pakuvad, et droogidest aitab paremini nõustamine. Foto: Fatherly

Saksamaal korraldatud uuringu tulemused näitavad, et videomängu- ja internetisõltuvuse ravis annab nõustamine paremaid tulemusi kui psühhiaatrilised droogid.

Uuringu osales 143 meest keskmise vanusega 26 aastat, kes olid ise seisukohal, et kannatavad internetisõltuvuse ja depressiooni all. Poolte meeste peal rakendati uuenduslikku ravimeetodit, mis koosnes osalisest interneti- ja mängimiskeelust, kuid pani rohkem rõhku teraapiasessioonidele, kus uuriti patsientide suhet videomängude ja internetiga.

Selle asemel, et keskenduda mängude ja interneti täielikule keelamisele, võeti eesmärgiks patsientide teadlikkuse tõstmine sõltuvusttekitavate faktorite kohta. Loodeti, et nii saavad sõltlased ise aru, et käituvad destruktiivselt, ja muudavad ennast.

Sõltlane programmeeritakse ümber

“Protsess algab tavaliselt patsiendi iseloomu põhjalikust hindamisest, et välja selgitada need faktorid, mis aitavad kaasa mängusõltuvuse tekkele ja säilitamisele,” selgitas Kai W. Müller, uuringu kaasautor.

“Alustasime patsientide harimisega mängusõltuvuse mehhanismide ja mõju osas. Patsiendid pidasid päevikut, kuhu panid kirja päästikud, mis panid nad mängima, ning tunded, mis neid valdasid enne pikki mängusessioone. Pärast seda õppisime koos varem mängimisele suunatud energiat ümber suunama,” jätkab Müller.

Ravi viimases etapis keskendutakse sõltuvust esile kutsuvate iseloomujoonte muutmisele. Näiteks töötatakse selle kallal, et tõsta patsientide stressitaluvust ja sotsiaalseid oskuseid või panna neid paremini enda emotsioone mõistma. Nii on võimalik varem liigsele mängimisele ajendanud impulsid “ümber programmeerida”.

Tulemused on head, aga probleemid jäävad

Kuigi uuringu tulemused olid paljulubavad, siis on selle metoodikaga ka probleeme. Esiteks, ei keskenduta ainult mängusõltuvusele, vaid ka liigsele interneti tarbimisele. Teiseks, tegu on lühiajalise uuringuga. Kolmandaks, see keskendub ainult meestele.

Mülleri sõnul on mängusõltuvust naiste puhul vaja uurida teistsuguste meetoditega, kuna nad otsivas sellele probleemile abi meestest erinevatel viisidel. Ta väidab, et naised ei arva sageli, et on mängudest või internetist sõltuvuses, vaid usuvad pigem, et nende valdkondadega seotud probleemid on mingite teiste suuremate murede kõrvalmõjud.

Mängusõltuvus on valdkond, millele hakatakse tulevikus üha enam tähelepanu pöörama. WHO lisas hiljuti mänguhäire ametlike haiguste nimekirja ning Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt on 16% Eesti noortest videomängudest sõltuvuses. Sellest hoolimata ei tea Eestis mitte keegi, kuidas selle probleemiga tegeleda ja kes selle eest vastutama peaks.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.