Lõpuks reaalse keele kasutamise mõttest siiski loobuti. Leiti, et samade fraaside aina uuesti kuulmine muutuks mängijale kiiresti tüütuks. Selle asemel leiutati uus keel simlish, mis kõlab nii veidralt, et mängijatel on sellest keeruline korduvaid elemente tabada. Simlishis lindistati sadu fraase mitmete erinevate emotsioonidega ning probleem oligi lahendatud.

Tasub siiski meeles pidada, et simlish on keel, mille saab ära õppida ja milles inimestel on võimalik omavahel suhelda. Treenimata kõrvale võib see kõlada väga veidrana, kuid näiteks “tere” ja “head aega” öeldakse simlishis alati ühtemoodi ning tegu ei ole suvaliste improviseeritud hääldustega.

Eestlased kaotasid küll võimaluse enda keel laia maailma viia, kuid pole hullu. Vähemalt saime kinnitust, et meie keel on nii unikaalne ja keeruline, et seda plaaniti kasutada arvutimängu libakeelena, millest mängijatel ei ole võimalik aru saada ja mida on võimatu ära tunda.

Seda võib vist võtta komplimendina? Eks ole?